Euroopa Komisjon: kas võtate pagulasi või maksate

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku asüülitaotlejate jagamiseks, mis näeb ette põgenike kohustuslikku laialijagamist riigis või alternatiivina rahalist makset.

Euroopa Komisjon esitab täna ulatusliku ettepanekupaketi Euroopat tabanud pagulaskriisi leevendamiseks ning tegeleb ka algpõhjustega, mis sunnivad inimesi Euroopas varjupaika otsima. Eestisse paigutatakse uue kava alusel lisaks varem kokku lepitule ümber 373 pagulast, teatas Euroopa Komisjon.

„Meie, eurooplased, peaksime teadma ja ei tohiks kunagi unustada, miks on nii oluline anda põgenikele varjupaika ja austada põhiõigust varjupaigale. Meil on aeg hakata ehitama üles tõelist Euroopa rändepoliitikat. Meetmed, mida täna tutvustame, tagavad selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste kiire ümberpaigutamise – mitte ainult praegu, vaid ka võimalike kriiside korral tulevikus. Euroopa saab solidaarsust väljendada just pagulaskriisis. On aeg näidata üles kollektiivset julgust ja tegutseda ühiselt,” ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Uued meetmed leevendavad olukorda liikmesriikides, kes on kõige suurema surve all, eelkõige Kreekas, Itaalias ja Ungaris, kust tuleks teistesse liikmesriikidesse ümber paigutada 120 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. See arv ei hõlma neid 40 000 inimest, kelle ümberpaigutamiseks Kreekast ja Itaaliast tegi komisjon ettepaneku mais ning mille kohta ei ole nõukogus otsust veel langetatud.

Varjupaigataotluste kiiremaks läbivaatamiseks luuakse Euroopa ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Komisjon kirjeldas täna ka peamisi meetmeid tagasisaatmispoliitika paremaks korraldamiseks ja tegi ettepaneku 1,8 miljardi euro suuruse usaldusfondi loomiseks, et aidata tegeleda rände algpõhjustega Aafrikas. Peale selle tegelevad komisjon ja ELi välisteenistus ka pagulaskriisi välismõõtmega.

Täna esitatud ettepanekud on osa mais avaldatud Euroopa rände tegevuskavast. Itaaliast, Kreekast ja Ungarist paigutatakse inimesed ümber kohustusliku jaotuvuskvoodi alusel, mis on pandud paika objektiivsete ja mõõdetavate kriteeriumide alusel (40% elanikkonna suurusest, 40% SKP-st, 10% varasemate varjupaigataotluste keskmisest arvust, 10% töötuse määrast). Kui mõni liikmesriik ei saa mõjuvatel ja objektiivsed põhjustel, nagu näiteks looduskatastroof, ajutiselt ümberpaigutamisotsuse täitmises täielikult või osaliselt osaleda, tuleb tal panustada ELi eelarvesse rahaliselt 0,002% ulatuses oma SKPst.

Samuti teeb komisjon ettepaneku luua kõiki liikmesriike hõlmav alaline ümberasustamise mehhanism, mille komisjon saaks igal ajal kasutusele võtta, et aidata liikmesriike, kelle varjupaigasüsteem on kolmanda riigi kodanike suure ja ebaproportsionaalse sissevoolu tõttu surve all.

Loodav ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri võimaldab kogu ELis turvaliseks peetavatest riikidest pärit isikute üksikud varjupaigataotlused kiiremini läbi vaadata ja korraldada kiiremini nende tagasisaatmise, kui taotluse üksikhindamine kinnitab varjupaigaõiguse puudumist. Pärast arutelusid ja vastavalt liikmesriikide praegustele tavadele teeb komisjon ettepaneku lisada turvaliste päritoluriikide hulka Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, Montenegro, Serbia ja Türgi.