EUROOPA ERISAADE | Urmas Paet: Hiina jäik poliitika kahjustas terve maailma inimeste tervist. Euroopa ja Eesti peaksid selja sirgeks ajama

 (331)

Delfi „Euroopa erisaate“ liinil on eurosaadik Urmas Paet, kellega tuleb juttu nii sel nädalal EL-i liidrite laual olnud majanduse taaskäivitamise plaanist 27 riigi jaoks, kui viirusekriisi õppetundidest, mis seostuvad Hiinaga.

Paet on nõus, et koroonakriisi tõttu on kõik senised arusaamised EL-i eelarvest on nullitud ja asjaga hakatakse koroonakriisi tõttu nullist pihta. Eelarve tuleb tõenäoliselt suurem kui varem. See tähendab suuremaid sissemakseid, rohkem abi koroonast enam räsitud riikidele, kuid Paet usub, et Eesti jääb kindlasti veel EL-i toetuste saajaks. Europarlamendis välisasjadele keskenduv Paet on mures Hiina käitumise pärast koroonakriisis – info kinnihoidmise tõttu sai kahjustada inimeste tervis üle maailma. Ta kutsub Eestit selga sirgeks lööma ja Taiwani, kes tahtis maailma hoiatada, WHO töösse kaasama. Saatejuht on Raimo Poom.

Seotud lood:


Alles veebruaris prooviti EL-is kokku leppida järgmise seitsme aasta eelarvet ja asi lõppes pisikeste komakohtade valdluste tõttu patiseisuga. Paar kuud hiljem on kogu asi koroonakriisi tõttu pea peale pööratud – EL-i s räägitakse nüüd isegi võibolla kaks korda senisest suuremast eelarvest, mis oli ka sel nädalal valitsusjuhtide laual. Kas meil on käes ajalooline moment, kui EL-i eelarve võib tohutult muutuda?

Praegune indikatsioon ja tunne on jah see, et uue seitsmeaastase eelarveperioodi arutelud, mida on seni peetud juba aasta, enam ei loe. Sisuliselt hakatakse nullist pihta. Eelarve maht ehk küsimus, kui suur see saab olema, ongi nullpunktiks, mille alusel saab teha edasisi otsuseid raha jagamise kohta. Aga ka tulude pool on oluline. Kas tulud tulevad jätkuvalt peaasjalikult vaid liikmesriikide sissemaksetest või pakutakse välja ka uusi tulusid.

Mulle näib, et see vastasseis EL-i eelarve suuruse mõningasele kasvule, on praeguse seisuga kadunud. Kui vaadata ka neljapäeva õhtusse, siis ka Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles väga selgelt, et Saksamaa peab olema valmis suurendama sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Ja Saksamaa olulise sissemaksjana annab ka meeleolu ja noodi ka teiste jaoks. Kui ikka Saksa kantsler midagi sellist ütleb, siis väiksemad riigid, kes on ka netomaksjad, vaevalt hakkavad sellele vastu ajama.

Võibolla on vara veel öelda, mis kokkulepe saab olema eelarve mahu osas, kuid tundub, et suhteline kasv saab olema. Kuid selle juures on ka oluline, mis on see kulutuste pilt. Tõenäoliselt päris palju sellest kasvust kulutatakse ka erakorralistele meetmetele, et EL-i majandusel nina vee peal hoida ja luua tingimused uueks kasvuks.

Kas see tähendab, et ka Eestilgi tuleb rohkem sisse maksta siis EL-i eelarvesse?

Kui üldine kokkulepe saab olema, et eelarve kasv tuleb, siis on selge, et kõik liikmesriigid peavad sinna rohkem panustama. Kui aga vaadata teist poolt, mille tulemust me veel ei tea, siis see hakkab koosnema kahest poolest. Üks on solidaarsuse printsiip, kus vaesemad riigid saavad suhteliselt rohkem. Ehk siis ka Eesti, kuna me oleme alla EL-i keskmise ja saame eelarvest rohkem tagasi, kui sisse maksame. Kuid nüüd lisandub ka teine pool, mis on otsesee seoses sellega, kui suure löögi ühe või teise riigi majandus saab koroonakriisist. Kui suurt tuge ühe või teise riigi majandus vajab toetuste või laenude näol. Seega see pilt pole üheses seoses tavapärase solidaarsusprintsiibi toetuse jaotamisega.

Kuid võime öelda, et kui Eesti ja teisedki riigid maksavad eelarvesse rohkem, siis proportsionaalselt saame igal juhul ikka tagasi rohkem kui me sinna sisse maksame.

Enne seda arutelu oli suur debatt EL-i ühiste võlakirjade üle, mis aga maeti ideena maha. Hispaaniale ja Itaaliale siis pakutaksegi vastutasuks seda suuremat eelarvet. Kas see rahuldab ja rahustab neid, et ei teki seal Brexiti laadseid meeleolusid?

Brexiti laadset käiku ma tänase päeva seisuga küll ei usu. Nii Itaalia, kui Hispaania, kes on sellest viirusest kõige rohkem pihta saanud, saavad ikkagi järjest enam aru, et nad oleksid veel kehvemas seisukorras, kui nad oleksid üksi. Rohkem hakatakse aru saama, et EL-i riikide abi nii Itaaliale kui Hispaaniale on siiski olnud märkimisväärne. Kuigi propagandistlikel eesmärkidel näidati teatud etapis neid Vene ja Hiina lennukeid telepildis rohkem.

Kui aga numbreid kokku lugeda, kes ja mis abi andnud on, siis need on ikka teised EL-i riigid.
Mis puudutab nüüd järgmise seitsme aasta eelarvet, siis on see keeruline ülesanne, sest praegu on emotsioonid väga üleval. Keegi ei tea ju kuidas majandus järgmistel nädalatel, rääkimata kuudel edasi liigub. Rääkimata sellest, milline on Euroopa majandus järgmistel aastatel või seitsme aasta pärast, sest just nii pikalt seda eelarvet ju tehakse.

Tänane otsuse tegemine peab ühelt poolt rahustama riike, kus on pilt kõige keerulisem. Kuid teisalt mitte tekitama selliseid pikaajalisi potentsiaale uuteks probleemideks rahanduslikult ja majanduslikult. Kui praegu emotsioonide pealt ja kriisi ajal teha tõsiseid asju, siis võib mõne aasta pärast selguda, et need võivad anda hoopis vastupidist efekti. Näiteks riigid, kes on praegu suure võlakoormaga võivad end mõne aja pärast leida end veel keerulisemas finantsilises olukorras.
Seetõttu on tähtis tasakaalu punkt – kui palju on eelarve lisarahas sees väga madala protsendiga laenu ja kui palju otsest abi, see saab olema lähemas tulevkus oluline vaidluspunkt. Aga Euroopa rahanduslikus perspektiivis on see tähtis ka pikemaajaliselt.

Hiina lennukite maandumine ja propaganda said mainitud. See on üks pärsi suur mure praegu Euroopas, et mismoodi Hiina sellest koroonakriisist välja tuleb – veel palju võimsamana ja mõjukamana siin regioonis või siis mitte? Kuidas peaks Euroopa Hiina mõjule nüüd edaspidi vaatama, kasvõi isikukaitsevahendite pildis – kas meil peaksid ikkagi olema oma tootmisvõimalused Euroopas ja mitte enam lootma ainult Hiina tehastele tulevikus?

Kogu selle viimaste kuude viiruse traagikast on võtta päris mitu õppetundi. Kõige suurem õppetund on see, et kui räägime Euroopast, siis on meil tegemist vabade ja avatud ühiskondadega. Kui räägime Hiinast, siis see on ikkagi hoopis teistsugune süsteem, autoritaarne režiim, kus infot kontrollitakse keskvõimu poolt ja kus vaba sõna pole olemas. See on tulnud ka kriisi puhul väga selgelt välja.

Ka selle viiruse puhul oleme näinud väga halba käitumist, mis on mõjutanud ka Euroopat ja muud maailma. Näiteks Taiwan teatas möödunud aasta lõpus, et on tekkinud selline uus viirus, mis nakkab kergesti ja levib kiiresti. Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) Hiina rahvavabariiki kartes pani selle info sahtlisse ja ei edastanud teistele riikidele üldse. See on näide, kuidas jäik poliitika on kahjustanud kogu maailmas inimeste tervist. Kuna Hiina blokeerib Taiwani, siis seda infot, mida Taiwan tahtis jagada kogu maailmaga, seda ei edastatud. See jätkub tänase päevani.
Lähinädalatel on tulemas selle sama WHO aastakongress, kus Taiwani väga eemale hoitakse. Eesti peaks siin ajama selja sirgu ja nõudma, et Taiwan saaks vähemalt vaatlejana WHO töös osaleda. Maailma inimeste tervis ei saa olla poliitilise mängu ohver nagu kahjuks selle viitruse kriisi puhul oleme näinud.

Tulevikku puutuvalt on selge see, et kriisivaru peaks Euroopal endal olemas olema. Olgu see suur pandeemia, looduskatastroof, sõda, sellisteks olukordadeks peaks maailma jõukamaks piirkonnaks olev Euroopa Liit piisavalt oma võimekust, et mitte sõltuda kellestki teisest või kolmandast.

Ma pole kindel kas see õppetund praktikasse rakendub, aga see võiks olla üks õppetund.

Kolmas puudutab majandust. Praegu kus aktsiad kukuvad nii Euroopas kui USA-s, siis tuleb vaadata, et Hiina, kel on suur rahaline ressurss, et mida ta teeb? Kes neid aktsiaid kokku ostab? Siin on olnud juttu Eesti kontekstis, miks tuleks hoida meie strateegilised ettevõtted elus – see on see sama küsimus! On ka mujal Euroopa riikides, et kui kohapeal ressurssi napib või ei julgeta otsuseid teha, siis need osalused võivad liikuda Hiinasse, kus me paraku näeme, et poliitika ja äritegemine ning julgeolekuorganisatsioonid on omavahel väga tihedalt seotud.

Saate lõpus tuleb veel juttu Taiwani poolt Eestile tehtud maskide annetusest. Samuti lühidalt Euroopa Parlamendi valimisvaatlusmissioonidest, mis on koroona tõttu peatatud ning seega jälgib võimalikke valimiste rikkumisi maailmas vähem silmapaare. Paet toob enda tööst näite, kuidas tal vahetult enne koroonakriisi õnnestus veel Guayanas koos teiste vaatlejatega häältelugemisel plaanitud võimukrabamine ära hoida.

Delfi "Euroopa erisaate" valmimist toetab Euroopa parlament.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!
Küsitlus #118543