Euroopa asub vilepuhujaid varasemast paremini kaitsma

 (43)
Vilistamine
VilistamineEPA/Scanpix

Selleks, et inimesed, kes on teavitanud neile tööl teatavaks saanud õigusrikkumistest, ei kaotaks oma tööd ega langeks muus vormis tööandja kättemaksu ohvriks, võttis Euroopa Liidu (EL) justiits- ja siseküsimuste nõukogu täna vastu vilepuhujate direktiivi. Ka Eestil tuleb muudatusi teha.

Euroopa Komisjoni hinnangul on rikkumisest teavitajate tõhus kaitse hetkel tagatud vähem kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas tuleks muudatusi teha Eesti õiguses.

Vilepuhujate kaitsmise teema on ka Eestis viimasel ajal teravat tähelepanu saanud, sõnas justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ning selgitas, et ühelt poolt on direktiivi eesmärk tagada vilepuhuja õiguslik kaitse, teisalt hoida ära pahatahtlikke teavitusi, mis mõjutaks kogu süsteemi usaldusväärsust. "See kahjustaks põhjendamatult puudutatud isikute mainet," lisas ta.

Direktiivi alusel kaitse saamiseks peab vilepuhujal olema põhjendatud alus uskuda, et tema edastatav informatsioon on õige. Teadlikult ebaõiget teavet esitanud inimesed kaitset ei saa.

Direktiivi ülevõtmisel on vilepuhujal kaitse saamiseks võimalik valida asutuse sisese ja välise teavitamise vahel, kuid esimesena julgustatakse valima sisemist teavituskanalit. Seda välja arvatud juhul, kui sisemine teavitamine ei ole võimalik või seda ei saa inimeselt mõistlikult eeldada.

Keelustada tuleb mistahes survemeetmed tööandja poolt. Ühtlasi tuleb ette näha tõhusad ja proportsionaalsed karistused nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, kes takistab või üritab takistada rikkumisest teavitamist, maksab selle eest kätte või avaldab vilepuhujale survet, algatab rikkumisest teavitaja vastu pahatahtlikke menetlusi või ei hoia tema identiteeti konfidentsiaalsena.

Direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmisel tuleb siseriiklikku õigust täiendada kas vastava eriseaduse väljatöötamise näol või valdkondlike eriseaduste täiendamise kaudu.

Eelnõu hõlmab EL-i õiguse rikkumistest teavitamist järgmistes valdkondades: riigihanked, finantsteenused (sh rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine), tooteohutus, transpordiohutus, keskkonnakaitse, tuumaohutus, toiduainete ja sööda ohutus, loomade tervis ja heaolu, rahvatervis, tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu ja infosüsteemide turvalisus, konkurentsiõiguse rikkumised ja riigiabi, EL finantshuvide kahjustamine, siseturu toimimine seoses äriühingu tulumaksuga seonduvate õigusaktidega.