Euroliit tahab Eestist teha kakskeelse riigi
Vene vastane poliitika ei ole enam EL-i huvides, osutab ta ning märgib, et Saksamaa parlamendivalimiste tulemus ning sotsialisti Frank Walter Steinmeieri tõus välisministriks kinnistab Saksamaa strateegilist partnerlust Venemaaga, kusjuures jõupositsioonil asub Moskva.
“Veelgi enam, Vladimir Putini hiljutine visiit Londonisse näitas, et sellised riigid nagu Suurbritannia, Prantsusmaa ja Belgia seisavad kõik innukalt sabas, et saada osaks Saksa-Vene gaasijuhtmest,” märgib ta.
Araloffi sõnul kavatseb Brüssel ära kasutada Eesti kohalike valimiste tulemusi, toetades just neid poliitilisi jõude, kes teevad Moskvale järeleandmisi ning suhtuvad leebemalt siinsete venelaste küsimustesse. “Muu hulgas tähendab see vene keele tunnustamist teise ametliku keelena.”
Mitme diplomaadi kinnitusel on Euroopa Liit juhtivate Eesti poliitiliste jõududega teemat juba arutanud, märgib Araloff. “Kaudne tõestus sellele survele on ka peaminister Andrus Ansipi hiljutine avaldus, kus ta kinnitab, et Eesti ei nõua Venemaalt okupatsiooni eest hüvitist.”
Poliitikateadlane nendib, et juhul, kui Euroopa Liidul õnnestub oma poliitika läbi suruda, saab Eestist esimene neutraliseeritud lüli nende Ida-Euroopa riikide ketis, kes on seni seisnud Vene vastase poliitika eesliinil.
Araloffi sõnul ei taha keegi enam Brüsselis mäletada, kuidas Berliin keeldus 1940. aastal Tallinna toetamast ja kuidas sellele järgnes pool sajandit kestev okupatsioon.
