Eurobaromeeter: arvamus Euroopa liidust on aastate kõrgeimal tasemel

 (111)
Euroopa Liidu lipp
Euroopa Liidu lippFoto: GEORGES GOBET, AFP

Eurobaromeetri värskest uuringust nähtub, et toetus eurole on kõigi aegade suurim ning ELis valmistavad sisserände järel inimestele kõige rohkem muret kliimamuutused.

Usaldus ja optimism tuleviku suhtes

Usaldus ELi vastu on kõrgeimal tasemel alates 2014. aastast ja jätkuvalt suurem kui usaldus liikmesriikide valitsuste või parlamentide vastu. Usaldus on kasvanud 20 liikmesriigis: näitajad on kõrgeimad Leedus (72%), Taanis (68%) ja Eestis (60%).

Pärast eelmist Eurobaromeetri uuringut, mis korraldati 2018. aasta sügisel, on nende vastanute osakaal, kellel on EList positiivne kuvand (45%), kasvanud 23 ELi liikmesriigis ja jõudnud viimase kümne aasta kõrgeima tasemeni. Vastanutest 37%-l on EList neutraalne kuvand, negatiivne kuvand on aga vähem kui viiendikul, mis on kümne aasta madalaim näitaja.

Üle poole eurooplastest on ELi tuleviku suhtes optimistlikud ja ainult 34% on pessimistlikud. Optimism on suurim Iirimaal, Taanis, Leedus ja Poolas. Optimism on väiksem aga Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal.

55% eurooplastest väidab, et nad on demokraatia toimimisega ELis rahul. See on kõrgeim näitaja alates 2004. aasta sügisest.

Enamik eurooplasi leiab ka, et nende arvamust võetakse ELis kuulda. Kõrgeimad näitajad on Rootsis (86%), Taanis (81%) ja Madalmaades (76%).

Seotud lood:

Toetus eurole on rekordiliselt suur

Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on saavutanud uue tipptaseme. Euroalal toetab ELi ühisraha rohkem kui kolmveerand vastanutest. ELis tervikuna püsib toetus eurole stabiilne - 62%.

Arvamus liikmesriikide majandusliku olukorra kohta jaguneb kaheks - 49% arvates on olukord hea ja 47% arvates kehv. Kõrgeimad näitajad on Luksemburgil, Taanil ja Madalmaadel. Positiivseid arvamusi oli kõige vähem Kreekas, Horvaatias ja Bulgaarias.

Hinnatakse ELi kodakondsust ja liikumisvabadust

Kõigis 28 liikmesriigis tunneb üle poole vastanutest, et nad on ELi kodanikud. ELis tervikuna tunneb end ELi kodanikuna 73% inimestest.

Enamik vastanutest toetab ELi kodanike vaba liikumist, mis tähendab, et nad saavad elada, töötada, õppida ja tegeleda ettevõtlusega kõikjal ELis. Seda seisukohta jagab igas liikmesriigis rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest.

Kliimamuutused ja keskkond teevad muret

ELi tasandil tuntakse endiselt kõige rohkem muret sisserände pärast. Seda mainis 34% vastanutest, kuigi näitaja on võrreldes mullu sügisega oluliselt vähenenud.

Kliimamuutused olid 2018. aasta sügisel viiendal kohal, kuid mure nende pärast on tugevalt kasvanud ja nüüd on need teisel kohal. Kolm aspekti teevad muret võrdselt: majanduslik olukord, liikmesriikide rahanduse olukord ja terrorism. Keskkond on peamine mureallikas 13%-le vastanutest.

Tööpuudus, mis on ELi tasandil praegu seitsmendal kohal, on riikide tasandil jätkuvalt peamine mureallikas koos kasvavate hindade, kiireneva inflatsiooni, suureneva elukalliduse ning tervise ja sotsiaalkindlustusega.

Neile järgnevad väga väikese vahega keskkonna-, kliima- ja energiaprobleemid, mille näitaja on märkimisväärselt kasvanud. Sisseränne, mida mainis 17% vastanutest, ei ole nüüd esimest korda alates 2014. aasta kevadest liikmesriikide tasandil kolme peamise mureallika hulgas. Majanduslik olukord on kuuendal kohal.

Eurobaromeetri standarduuring viidi läbi pärast Euroopa Parlamendi valimisi ajavahemikus 2019. aasta 7. juunist 1. juulini kõigis 28 ELi liikmesriigis ja viies kandidaatriigis.