Mis puutub EL-i tegevusse, siis osa liikmesriike, sh Eesti (53%), on teatud olulistes valdkondades valmis intensiivistama Euroopa ühispoliitika väljatöötamist. See toetus on Eestis tõusnud alates 2015. aastast lausa 13%.

Üle kolme neljandiku Euroopa kodanikest eelistab globaalsete väljakutsete puhul EL-i tasandil tegutsemist. Nii eelistab 73% vastanutest ELi tasandil reageerimist sellistele geopoliitilistele arengutele nagu kasvav ebastabiilsus Araabia maades (Eesti — 71%), Venemaa mõju ja võimsuse kasv (Eesti — 72%), Hiina kasvav võimsus ja mõju (Eesti — 67%), Brexit (Eesti — 61%) ning Donald Trumpi valimine (Eesti — 59%).

Tugev enamus pooldab EL-i tasandil tegutsemist terrorismivastases võitluses (80%), tööpuuduse vähendamisel (78%), keskkonna kaitsel (75%) ja maksupettustega tegelemisel (74%). Eestlaste hinnangul on nendeks valdkondadeks, kus EL rohkem sekkuma peaks, võitlus terrorismiga (76%), rändeprobleemid (71%), tervishoid ja sotsiaalne heaolu (67%) ja välispiiride kaitse (66%) ning võitlus tööpuudusega (65%).

Kasvab eurooplaste osakaal, kes tunnevad, et nende häält võetakse EL tasandil kuulda (43%). Seegi tulemus on riikide võrdluses vägagi erinev. Eestis tunneb suur enamus jätkuvalt, et nende kui üksikisiku hääl ELi tasandile ei jõua (77%). Küll aga leiab 58% vastanutest, et Eesti kui riigi arvamust võetakse EL-is kuulda. Huvi poliitika vastu on kahe aasta jooksul kasvanud (Eestis +7%) ja nii ütleb 61% eestlastest, et nad on Euroopa asjadest huvitatud.

Enamus eurooplastest leiab, et sotsiaalne ebavõrdsus on märkimisväärselt suur (Eestis — 80%) ja kolmandik arvab, et kriisi ületamine võtab veel palju aastaid (Eestis — 33%). Samas 30% eestlastest arvab, et pöördumine kasvu poole algab lähiaastail ning 22%, et me juba pöördume kasvu poole.

Eurobaromeetri uuringu tellis Euroopa Parlament, et kaardistada avalikku arvamust kaks aastat enne 2019. aasta EP valimisi. Eestis viis Kantar EMOR läbi ajavahemikus 18.-27. märts 1017 personaalintervjuud.