Algselt homme hommikule planeeritud Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite nõukogu jääb ära. Euroala tippkohtumisele eelneb Euroopa Liidu (EL) riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine, kus osalevad kõik 27 liikmesriiki, kirjutab BNS.

Eesti aja järgi kell seitse algava ülemkogu kestuseks on planeeritud tund aega.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo EL-i infojuht Villu Känd selgitas BNS-ile, et erakorralise ülemkogu vajadus tuleneb arusaamisest, et mitmed meetmed, mida soovitakse euroala probleemide lahendamiseks rakendada, puudutavad kõiki EL-i liikmesriike.

"Näiteks pankade rekapitaliseerimine või võimalik piiratud aluslepingu muudatus. Samuti tuleb kõikidel liikmesriikidel oma avalikkusele olukorda selgitada," lisas ta.

Aluslepingu mis tahes muutmise üle peavad tegema otsuse kõik 27 liikmesriiki. Ülemkogu tuleb selle küsimuse juurde tagasi detsembris.

Möödunud nädala pühapäeval toimunud ülemkogu otsusest selgub, et ülemkogu võtab teadmiseks euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kavatsuse kaaluda majandusliku lähenemise täiendavat tugevdamist euroalal, eelarvedistsipliini parandamist ja majandusliidu süvendamist. Lisaks võttis ülemkogu teadmiseks analüüsida aluslepingu piiratud muutmise võimalust.

Homsele ülemkogule järgnevalt euroala riigijuhtide tippkohtumiselt oodatakse põhimõttelisi otsuseid rahaliidu tuleviku kohta, mille üle arutelud algasid juba pühapäeval, kuid siis otsusteni ei jõutud.

Kuigi pühapäevasel euroala tippkohtumisel ametlikke otsuseid vastu ei võetud, lepiti kokku ühistes põhisuundades, mis näevad muuhulgas ette EFSF-i vahendite maksimaalset suurendamist suurendamata EFSF-i aluseks olevate tagatiste summat.

"EFSF-i vahendeid hakatakse kasutama paindlikumalt. Kaalumisel on mitu varianti. Samuti oleme valmis tegema koostööd IMF-iga, et meetmeid ja olemasolevaid võimalusi veelgi tihedamalt kooskõlastada," selgub ülemkogu pühapäevastest otsustest.

Kreeka uue programmi väljatöötamisel on kavas "tegutseda erasektorit kaasava lahenduse leidmise nimel, et parandada võla jätksuutlikkust."

Seega puudutavdki homsed kõnelused eelkõige Kreeka võlaprobleemi lahendamist, pankade rekapitaliseerimist ja pangandussüsteemi tugevdamist. Keskseteks küsimusteks on erasektori osalus Kreeka laenukoorma vähendamisel ja EFSF-i võimendamine.

Samuti soovivad euroala riigijuhid teha otsuseid selle osas, kuidas muuta eurotsoon tulevikus tugevamaks ning kuidas koostööd ja majanduskoordinatsiooni veelgi tihendada, et tulevikus selliseid võlakriise ei tekiks.

Euroala tippkohtumisel tuleb arutluse alla ka aluslepingu piiratud muudatus. Selle osas soovitakse saada Herman Van Rompuy, Jose Manuel Barroso ja eurogrupi presidendi ettepanekuid.