Eesti üliõpilaste hinnangul tuleb eelnõus selgemini määratleda kõrgkoolide kohustus tagada õppekohad kõigile võimekatele ja motiveeritud õppuritele. Samuti ei tohiks uue seadusega välistada mitte-eestikeelsete õppekavade riigipoolset rahastamist, kuna see vähendab meie kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet.

„Kõrgharidusreformi tulemusena peab kõigil võimekatel ja motiveeritud üliõpilastel olema võimalik õppida tasuta,“ sõnas EÜL-i juhatuse esimees Eimar Veldre.

Vaatamata EÜL-i ja kõrgkoolide varasematele tähelepanekutele sisaldab eelnõu kavatsust nõuda igalt tudengilt tasuta õppeks absoluutset täiskoormust ehk 30 ainepunkti igal semestril. Selle tulemusena vähenevad üliõpilaste võimalused paindlikult kujundada oma õppeplaani, arvestada erialade õppekorralduslike omapäradega ning osaajaga töötamiseks. Tudengid teevad ettepaneku, et tasuta õpe tuleb tagada kõigile üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega ehk täidavad õppekava 75-100 protsendi ulatuses.

„Õpingute pikenemise põhjuseks ei ole õppenõuded, vaid koormavad õppemaksud ja puudulikud õppetoetused,“ rõhutas Veldre. „30 ainepunkti nõudele keskendumine viib tähelepanu olulisematelt küsimustelt.“

Kuna akadeemiline puhkus on osa õppekorraldusest teevad tudengid ettepaneku jätta sellega seotud õppetöös osalemise piirangud eelnõust välja.

EÜL tervitab ministeeriumi suutlikkust mahukas eelnõu kiiresti koostada ja see kooskõlastusringile saata. Samas teevad tudengid ettepaneku kohtuda haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega enne kui eelnõu esitatakse valitsusele.