Kvaliteet tähendab nii õppe sisu kui ka seda, et tudengid saavad reaalselt õpingutele pühenduda, teatas Eesti üliõpilaskondade liit.

„See seadus ei tõsta kõrghariduse kvaliteeti, nagu väitsid koalitsioonipoliitikud, sest kõrgkoolid ei saa raha juurde õppekavade arendamiseks ja õppejõudude palkade tõstmiseks. Senine eraraha asendub lihtsalt avaliku rahaga,” tõdes EÜLi esimees Eimar Veldre.

Suurim murekoht selle seaduse juures on endiselt lahendamata õppetoetuste probleem. „Riik paneb tudengid olukorda, kus neil on üha raskem sobitada õpinguid ja tööd ja nad on sunnitud võtma õppelaenu,” sõnas Veldre.

EÜL rõhutab, et tudengiesindajad jätkavad võitlust seoses õppetoetuste eelnõuga, mida riigikogu oleks pidanud käsitlema koos täna vastu võetud seadusega. „Nõuame, et valitsus esitaks riigikogule tudengite tugisüsteemi tervikliku kava, mitte pelgalt õppetoetuste eelnõu.”

Riigikogu kiitis 53 poolthäälega heaks teist korda menetletud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille president Toomas Hendrik Ilves esimesel korral välja kuulutamata jättis. Vastu hääletas 42 saadikut.