ER otsustas minna kahjumieelarvele ja teeb vastavasisulise ettepaneku ringhäälingunõukogule. ETV analüüsib veel kujunenud olukorda ja kujundab edasised sammud kahe nädala pärast.

"Tuleb käivitada must stsenaarium, ehk teisisõnu tõmmata kõiki asju kokku. See on ainuke võimalus," ütles BNS-ile ER-i juht Ain Saarna.

Saarna sõnul tähendab ligi kümnest miljonist lisakroonist ilmajäämine ka seda, et avalik-õiguslik raadio ei saa teha mingeid investeeringuid. "See on tõesti õnnetus, sest raadio tehnikapark amortiseerub kohutava hooga," tähendas Saarna.

Kõiki programme püüab ER siiski edasi toota. "Kuid seda tuleb teha märkimisväärselt kehvemalt, kui kuulaja on harjunud," tõdes Saarna.

Ta rääkis, et samuti tuleb külmutada raadioteatri tegemine ja uudismuusika salvestamine peaaegu lõpeb.

ETV juhatuse liige Jaanus Kõusaar rääkis BNS-ile, et kindlat kava finantsolukorra lahendamiseks ETV-l praegu pole. "Pilti me kinni ei pane, aga raske on. Tuleb edasi tegutseda nende võimaluste piires, mis meil olemas on," tähendas ta.

Kõusaare sõnul selgub edasine areng ka sellest, milliseks kujunevad ETV esimese poolaasta majandustulemused. Millised saated võiksid ETV ekraanilt sügisest kaduda, ei soovinud Kõusaar prognoosida. "Kui eksin, olen hiljem narris olukorras."

Samuti oli ETV-l oodatud 13,3 miljoni krooni eest plaanis tõsta teletöötajate palka. Mingi palgatõus Kõusaare sõnul on loodetavasti siiski võimalik.

22. mail kukkus valitsuse selle aasta eelarve arutelul ringhäälingunõukogu heaskiidu saanud muudatus riigikogus läbi häältega 42:45.

Lisaeelarves on sees ETV-le 25 miljoni krooni eraldamine Eurovisiooniga seotud kulutusteks. Samas taotles ringhäälingunõukogu juba talvel avalik-õiguslikule ringhäälingule lisaks ligi 23 miljonit, kuid valitsusliit ei toetanud seda.

Keskerakondlasest rahandusminister Harri Õunapuu on möönnud, et ei vaidlusta ETV ja ER-i rahavajadust. "Muidugi taheti ka neid probleeme lahendada," tunnistas ta, märkides, et valitsusliit otsustas teisi valdkondi eelistada.