Ettevõtted peavad hakkama üles märkima, kuidas nad kohtlevad naisi ja mehi: kes saab ametikõrgendust, käib rohkem koolitustel, kes saab preemiat

 (275)
Palgalõhe vastane pikett
Foto: Ahto Sooaru

Valitsus saatis arvamuse saamiseks laiali sotsiaalkaitseminister Helmen Küti allkirjaga soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks mõeldud määruse eelnõu, mille järgi peavad ettevõtted hakkama koguma soopõhiselt tööalaseid statistilisi andmeid.

Järgmise aasta esimesel päeval jõustuva määruse järgi peavad tööandjad hakkama koguma andmeid kaheksa erineva aspekti osas soopõhiselt, et vajadusel saaks jälgida ja hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist töösuhtes.

1. Tööandjal tuleb üles märkida personali koosseis (nais- ja meestöötajate osakaal) organisatsiooni eri tasanditel ja ametigruppides vastavalt organisatsioonis kasutatavatele ametite rühmitamise alustele.
2. Liikumised ametikohtade vahel organisatsiooni sees.
3. Koolitustel osalemine.
4. Töötajate kasutatud puhkusepäevade arv puhkuse liikide lõikes, st põhipuhkus, isapuhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus.
5. Tööaeg täistööaja ja osalise tööaja, ületundide arvu, öisel ajal ning nädalavahetusel töötatud tundide arvu, samuti valveaja tundide arvu lõikes.
6. Keskmine palk või töötasu nende erinevate osade lõikes.
7. Töötajatele antud individuaalsed muud tasud, toetused, hüvitised ja soodustused nende liikide lõikes.
8. Eelmisel majandusaastal tööle kandideerinute ja tööle võetute sooline jaotus ametikohtade lõikes.
Seotud lood:

Määruse eelnõu seletuskirjast tuleb välja, et andmeid tuleb koguda ja viis aastat säilitada, kuid regulaarselt esitada neid vaja ei ole. Pigem on neid vaja igaks juhuks, et vajadusel saaks tagantjärele, näiteks kaebuse lahendamiseks, välja selgitada, kas ettevõttes on soolist ebavõrdsust.

„Teave organisatsioonis töötavate naiste ja meeste keskmise palga või töötasu ning nende erinevate osade suuruse kohta aitab välja selgitada palgalõhe olemasolu või puudumise organisatsioonis,“ tuuakse näiteks.

Kogutud infot võidakse eelnõu järgi ettevõtte käest välja küsida. „Andmeid vajavateks institutsioonideks võivad olla /.../ järelevalveorganid, ametiühingud, usaldusisikud, õiguskantsler, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jt,“ sõnatakse seletuskirjas.

Põhjalike andmete kogumine tundub üsna töömahukas, kuid seletuskirjas hinnatakse, et halduskoormuse tõus ei saa olla märkimisväärne. Eelnõu autorite sõnul tekib tööandjatel sarnaseid andmeid oma personali kohta juba praegu ja eelduse järgi on andmetel juures ka sootunnus. 

Enamasti ei võeta kogutud andmetega midagi ette. Määruse eelnõu seletuskirjast jääb mulje, et peamiselt loodetakse eelnõuga suurendada tööandjate endi teadlikkust nende ettevõttes olevast soolisest võrdsusest või ebavõrdsusest, et nad vajadusel ise olukorda parandada püüaksid. 

Kui aga mõnes olukorras on põhjust kasutada andmeid tööandja vastu, siis kerkib küsimus, kas keegi esitatud andmeid ka kontrollib või tuleb lihtsalt usaldada, et tööandja oma ettevõtte kohta käivat statistikat sooliselt võrdsemaks ei kirjuta.