Ettevõtjad ei kinnita, nagu ei nõuaks nad teenindajatelt eesti keele oskust

 (53)
a1 kategooria sõiduk
Wolti toidukullerFoto: Taavi Sepp

Isamaasse kuuluv kultuuriminister Tõnis Lukas andis mõista, nagu ei nõuaks ettevõtjad teenindajana tööle võetavatelt inimestelt eesti keele oskust. Nii toidukullerfirma Wolt kui ka näiteks kauplustekett Comarket kinnitavad, et ootavad töötajatelt eesti keele oskust või selle omandamist, sõidujagamisplatvormi Bolt kinnitusel peab aga juhtide keeleoskust kontrollima Tallinna munitsipaalpolitsei ehk mupo.

Üks tööandja, keda Lukas ka nimeliselt mainis, oli toidukuller Wolt. Delfi soovis seepeale Woltilt teada, kuidas nad ministri süüdistusi kommenteerivad.

"Wolt annab võimaluse ausalt leiba teenida kõikidele inimestele, kelle oskused vastavad ettevõtte poolt seatud standarditele ja kes on läbinud koolituse. Kullerpartneritel on nõue rääkida tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel eesti keelt," kinnitas Wolti Baltikumi juht Liis Ristal. Tellimusega seotud lisaküsimuste või murede korral pöördutakse tema kinnitusel üldjuhul Wolti klienditoe poole, mis vastab kiiresti ja eesti keeles kogu aja jooksul, mil Wolt kojuveo teenust pakub.

Ristal toonitas, et Wolt pooldab mitmekesisust ja seda mitte ainult ettevõtte töötajate tasandil, vaid ühiskonnas laiemalt. "Koos mitmete teiste ettevõtetega Eestis oleme liitunud mitmekesisuse kokkuleppega ning andnud lubaduse kanda väärtuseid, mis esindavad avatud, sõbralikku ja kaasavat töökeskkonda," sõnas ta. "See tähendab muuhulgas Eestisse elama tulnud ning politsei- ja piirivalveametilt elamis- ja tööloa saanud inimeste kaasamist meie ühiskonda, võimaldades neil endale ja oma perele ausa tööga palka teenida ning elujärge parandada. Töötades Wolt kullerpartnerina tasuvad need inimesed riigile makse ja panustavad omakorda riigi heaolu kasvu."

Seotud lood:

Teine Lukase nimeliselt kriitika alla sattunud ettevõte on sõidujagamise- ja toidukullerteenust pakkuv Bolt, mis varem tegutses Taxify nime all.

Bolti avalike suhete juht Karin Kase rääkis Delfile, et Bolt on sõidujagamisplatvorm, mis tähendab seda, et juhid ei ole nende töötajad. "Me pakume neile platvormi, mille abil nad saavad kasutajatele sõiduteenust pakkuda. Juhtide keeleoskuse kontroll ei ole ega peakski olema teenust vahendava platvormi ülesanne, seda kontrollib teenindajakaarti välja andes MuPo (Tallinna munitsipaalpolitsei amet – toim.)," rääkis Kase.

"Üle poole meie juhtidest sõidavad osalise tööajaga, sest nad pakuvad teenust mõne muu tegevuse kõrvalt, olgu selleks siis õppimine, teine töökoht või kodused kohustused. Meil on hea meel, et me saame pakkuda paindlikku võimalust teha tööd või teenida lisaraha inimestele, kellel muidu võib-olla oleks keeruline tööd leida," ütles Kase.

"Bolti rakenduses saab iga sõitja valida enda asukoha, reisi sihtkoha ning tutvuda teenuse hinnaga selles keeles, milles kasutaja soovib, näiteks eesti keeles. Nii et täiendav suhtlus juhiga ei ole enamikel juhtudel isegi vajalik. Samuti pakume Bolti juhtidele ja sõitjatele Eestis kasutajatuge eesti, vene ja inglise keeles," lisas ta.

Kauplusteketti Comarket pidava ABC Supermarkets AS-i juhatuse liige Andrus Põld ütles, et ettevõttes töötavad küll mõned välisüliõpilased, kes ei oma nõutavat keeletunnistust, kuid nad õpivad eesti keelt ja suudavad Eesti keeles suhelda. "Valdavalt on nad ametikohtadel, mis ei ole otsekontaktis kliendiga. Värvanud oleme nad seetõttu, et tegemist on tublide inimestega ja Eestis valitseb tööjõupuudus teenindussektoris," rääkis Põld.