Ettevaatust! Sinivetikaohu tõttu ei ole soovitav Pärnu randades supelda
Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorraspetsialisti Marve Virunurme sõnul on eile ja täna neis randades täheldatud merevees märke sinivetikate olemasolust.
„Kui sinivetikad on vees hästi märgatavad, ei ole nende olemasolu kinnitamiseks alati vaja veeanalüüsi võtta. Praegusel juhul ongi terviseamet sinivetikad nii Valgerannas kui ka Mai ja keskrannas visuaalse vaatluse tuvastanud. Samas võib seis tänase tuule mõjul juba tundidega paraneda ja homme ei pruugi siin enam sinivetikaid olla,“ selgitas Virunurm.
Pärnu suplusrandade merevett seiratakse ja analüüsitakse pidevalt, kuna veeolud muutuvad sedavõrd tihti ja kiiresti.
„Kui ilmneb, et sinivetikad on taandunud ja oht möödas, siis anname sellest kindlasti teada. Seniks aga soovitame meres suplemisest hoiduda,“ märkis Virunurm.
Sinivetikad võivad pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tekitada tõsiseid terviserikkeid. Eriti tähelepanelik tasub olla lapsevanematel ja koeraomanikel, sest laste ja väikeloomade organism on võrreldes täiskasvanud inimestega mürgitustele vastuvõtlikum. Suures koguses sinivetikaid sisaldava vee sattumine organismi võib esmaste sümptomitena kutsuda esile kõhuvalu, kõhulahtisuse, oksendamise, suuvillid, kuiva köha ja peavalu.
Seda, kas merevees on suures koguses sinivetikaid, saab igaüks hinnata ka vee läbipaistvuse järgi: kui umbes ühe meetri sügavuses vees seistes pole võimalik näha enda varbaid ja samal ajal puudub lainetus või muu häiriv tegur, mis merepõhjast setteid üles tõstab ja sellega läbipaistvust vähendab, on suure tõenäosusega tegu mikrovetikate massesinemisega.
Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel. Jälgida tuleks ka tuule suunda, millest sõltuvalt vetikakogumid kas kuhjuvad randa või kantakse sealt eemale.
