Tööinspektsioon kommenteeris Delfile, et kindlasti on valed väited, et Estonian Airi töötajad ei saa igal juhul midagi. Töötajad peavad teadma, et neil on erinevad valikuvõimalused ning arvestama sellega, et lõpparve kättesaamine võib võtta aega.

Ettevõtte omanikud pole lõplikult teatanud, kuidas nad ettevõtte tegevusega soovivad lõpetada. Nii on Estonian Airi puhul tekkinud olukord, kus töölepingud kehtivad ning tööandja ja töötaja peavad oma lepingulisi kohustusi täitma, kuid tööandja ei võimalda töötamist.

Töölepingu seadus võimaldab töötajal sellises olukorras toimida erinevalt:

• Oodata, kuni tööandja teeb otsuse töölepingu erakorralises ülesütlemiseks koondamise tõttu TLS § 89 alusel.
• Tööd ootaval ja töötegemiseks valmisoleval töötajal on sel juhul õigus nõuda TLS § 35 alusel keskmist töötasu kuni töösuhte lõppemiseni;
• Tööandja peab järgima koondamise korral töötaja töösuhte kestuse pikkusest olenevat etteteatamistähtaega 30, 60 või 90 päeva või hüvitama vähem ette teatatud aja rahas TLS § 100 lg 5 alusel;
• Töötajal on koondamise korral õigus saada koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 1 alusel;
• Lisaks on töötajal, kes on oma viimase tööandja juures töötanud vähemalt 5 aastat, saada täiendavat koondamishüvitist Eesti Töötukassalt. Selle hüvitise saamiseks peab avalduse tegema tööandja.

Töölepingu lõppemisel peab tööandja välja maksma lisaks välja teenitud töötasu ning kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitise.

Töötaja võib lepingu üles ütelda

Töötaja võib ka öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 alusel seoses tööandjapoolse olulise lepingutingimuse rikkumisega, mis seisneb töö mittevõimaldamises. Töötajale kaasneb õigus saada TLS § 100 lg 4 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Selgi juhul peab tööandja maksma välja viimase töötasu ning kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitise.

Töötaja võib ka leida uue töökoha ja öelda tööleping korraliselt üles 30-päevase etteteatamistähtajaga või poolte kokkuleppel.
Sel juhul tööandjale hüvitise maksmise kohustust ei kaasne, kuid lõpparvena kuulub siiski väljamaksmisele viimane töötasu ning kasutamata ja aegumata põhipuhkuse hüvitis.

Korraliseks ülesütlemiseks või poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks peab olema töötaja enda tahe, selleks ei saa töötajat sundida ega motiveerida lubadustega pakkuda sel juhul uut töölepingut uues ettevõttes.

Kui sellised lubadused siiski antakse, siis on töötajale mõistlik sõlmida eelnevalt uus tööleping ning alles seejärel anda korraline ülesütlemisavaldus või allkirjastada poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine.

Siinjuures pole vahet, kas Estonian Air läheb pankrotti või likvideeritakse, sest mõlemal juhul töötajad koondatakse.

Töötukassa: inimestel on õigus hüvitistele

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütles, et juhul, kui töötajate töölepingud lõpetatakse tööandja tegevuse lõppemisel (likvideerimine), on töötajatel õigus koondamishüvitisele, kui nende töösuhe selle tööandja juures on kestnud vähemalt viis aastat.

Sellisel juhul maksab töötukassa töötajatele koondamihüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Üle kümne aastase staažiga töötajad saavad töötukassalt koondamishüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Koondamishüvitise taotlemiseks tuleb töötukassale avaldus esitada tööandjal viie kalendripäeva jooksul pärast töösuhete lõppemist.

Tööandja likvideerimise tõttu töölt vabastatud inimestel on õigus ka töötuskindlustushüvitisele, kui nad on töötukassas töötuna registreeritud ja neil on töötuskindlustusstaaži 12 kuud viimase 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks tuleb töötuks jäänud inimesel registreerida end töötukassas töötuna ja esitada avaldus töötuskindlustushüvitise taotlemiseks.

Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust, kui töötaja tööleping lõpetatakse tema omal soovil (välja arvatud juhul, kui tööandja on oluliselt rikkunud töölepingu tingimusi), poolte kokkuleppel või töötaja süülise käitumise tõttu.

Liitu