“Me andsime ainult tehnilist abi,” ütles advokaat. Tema sõnul oli rahvusvahelisel uurimiskomisjonil võimalik süüdistada kas Jumalat või laeva-ehitustehast. “Valiti laevatehas. Tulnuks valida Jumal, kes ei vaidleks vastu,” märkis Holstappel.
Ta lisas, et Estonia huku põhjustasid kaks või kolm lõhkekeha ning see, et autotekk ei olnud veekindel. “Ramp ja visiir olid avatud,” lausus laevatehase advokaat.
Tema sõnul on Meyeri laevatehase töötajad veendunud selles, et Estoniat hooldati halvasti ja see oli ka laeva huku peamiseks põhjuseks.
“Kui keegi usuks, et me teeme halba tööd, siis poleks meil enam tellimusi. Kuid reisilaevu on meilt järjest tellitud ja praegugi on tellimusportfellis tööga täidetud ka 2005. aasta,” ütleb Meyeri esindaja.
Tuleval nädalal avaldab Saksa suuretiraažiline nädalakiri Spiegel ülevaate sellest, mida näitavad Bemise ekspeditsiooni tuukrite pinnale toodud metallitükkide laboratoorsed analüüsid.
Saksa teleprodutsent Jutta Rabe, kes koos Bemisega augustis ekspeditsioonil käis, on aga juba enne nende analüüside avaldamist veendunud, et just pomm, mille eeldatavasti paigaldas Vene maffia, viis laeva põhja, kirjutas ajaleht.
Oma jutu kinnituseks viitas Rabe laevakeres olevale avale, mille servad on väljapoole paindunud.
“Meie ekspertide hinnangul saab sellise augu laeva kerre tekitada ainult plahvatus,” väitis Rabe ja lubas Estonia hukku uurinud rahvusvahelises komisjonis Soomet esindanud Kari Lehtola vastu algatada kriminaalasja. Tema väitel on Lehtola tahtlikult võltsinud tõendusmaterjali.
“Loodetavasti pean ma vastust andma Soome kohtu ees, Saksamaale on tülikas sõita,” lausus Lehtola, pidades kogu praegust meediakahinat Jutta Rabe tulevase mängufilmi eelreklaamiks.
“Rahvusvaheline komisjon on seda avaust laevakeres uurinud ja me teame, millest see tekkis — mehaanilisest löögist, aga mitte plahvatusest,” ütleb Lehtola.
Tema sõnul on praegugi kõigile uurijatele kättesaadav laeva visiir, mida Soome asjatundjad uurisid laeva hukku uurinud komisjoni palvel kohe pärast seda, kui see põhjast üles tõsteti.
“Ei värvis ega metalli struktuurides ole vähimatki märki sellest, et laeval oleks plahvatanud mingi maailmas teadaolevalt kasutatav lõhkeaine,” kinnitas Lehtola, kes ei näe uue uurimiskomisjoni loomisel mingit mõtet. “Loomulikult tutvume kõigi laboratoorsete uuringutega niipea, kui nad üldsusele kättesaadavaks muutuvad.”
