Estonial hukkunute omaksed Rootsis nõuavad uut uurimist

 (29)
MS Estonia
Augustis Estoniale sukeldumisekspeditsiooni korraldanud Bemis teatas lõppeval nädalal Ameerika Ühnedriikide meedias, et laeva kerest võetud metalliproovide analüüsil leiti jälgi plahvatusest.

Hukkunute omaste esindajad teatasid uudisteagentuuri AFP andmeil pärast väite avaldamist, et nõuavad uut erapooletut uurimist. Vastava üleskutse esitas teiste seas Rootsis tegutsev Estonia huku uurimise töögrupp.

"Tõe peab nüüd välja selgitama sõltumatu uuring," ütles grupi sekretär Bertil Calamnius Rootsi agentuurile TT. "Eksperdid on korduvlat väitnud, et Estonia hukkus plahvatuse tagajärjel."

Samal seisukohal oli ka Estonia ohvrite peresid ühendava rühmituse SEA esimees lennart Berglund. "Rootsi valitsus peab õnnetuse osas teostama sõltumatu uuringu," märkis ta.

Gregg Bemis ja Jutta Rabe saatsid president Lennart Merile ning Rootsi ja Soome valitsusjuhtidele kirja, milles lubavad neile koheselt teatada plahvatusversiooni uurimise tulemustest.

"Soovime teatada teile esialgsetest tulemustest enne nende avalikustamist rahvusvahelisele ajakirjandusele. See annab teile võimaluse otsustada, kas oleks vaja uurimist uuesti alustada," seisab Ameerika miljonäri Bemise ja Saksa ajakirjaniku Rabe faksi teel Kadriorgu saadetud teadeandes.

"Niipea kui oleme kõik analüüsid lõpule viinud, teeme teile teatavaks kogu meie käsutuses oleva info."

Nad selgitasid, et lasksid rambi vaheseinast võetud kahele väiksele metallitükile teha mitu laborianalüüsi.

"Tulemused näitavad üsna veenvalt, et võetud metalliproovide vahetus läheduses oli toimunud plahvatus. Praegu teeme ettevalmistusi uuteks testidest, et seniseid tulemusi kinnitada nind saada täiendavaid andmeid plahvatuse iseloomu kohta," seisab kirjas, mis lisaks on adresseeritud Soome peaminister Paavo Lipponenile ja Rootsi peaminister Göran Perssonile.

Need tulemused toovad Estonia Bemise ja Rabe väitel juhtumisse dramaatilise pööde ning avaldavad Eestile, Soomele ja Rootsile tohutut mõju, eriti ülejäänud maailma silmis.

Ühtlasi kinnitavad Estonia ekspeditsiooni eestvedajad, et vastupidiselt levinud väidetele vältisid nad piinliku hoolega hukkunute viimse puhkepaiga rahu häirimist.

"Ekspeditsioon viidi läbi ülima professionaalsusega, mida võimaldas eraviisiline finantseerimine. Tegemist oli suure ettevõtmisega, millele tulnuks kasuks teie toetus, mida me taotlesime, ja mille tulemused olid meie arvates tähelepanuväärsed."

Ühe lehekülje pikkuses teadaandes Eesti presidendile ning Rootsi ja Soome valitsusjuhtidele märgivad Rabe ja Bemis, et mais Stockholmis toimunud Estonia konverentsil esitatud tõendid viitasid selgelt, et ohvrite heaks on kahtlemata vaja täiendavaid ja objektiiveid uuringuid.

"Oleme püüdnud sellele protsessile kaasa aidata ning usume, et arvestades täiendavaid tulemusi on piisavalt alust uuteks korralikult rahastatud ja läbi viidud uuringuteks."

Praeguse seisuga pole Bemis öelnud, kas oletatav plahvatus toimus tema hinnangul enne või pärast laeva põhjaminekut 1994. aasta 28. septembril.

"Plahvatus toimus visiiris või selle lähedal, mille avanemine oli laeva põhjamineku põhjuseks toodud ametliku uurimiskomisjoni lõpparuandes," ütles Bemis nädala alguses New Mexico osariigi ajalehele Albuquerque Journal. Ta lisas, et loodetavasti kutsub nii tugev tõendusmaterjal plahvatusest esile ka uue uurimise.

Kahte laevavraki küljest võetud tükki analüüsiti kahes Saksamaa instituudis — Brandenburgi ja Clausthal-Zellerfeldi materjalitestimise laboratooriumis.

Briti metallieksperdi B. H. L. Braidwoodi sõnul näitavad tehtud ekspertiisid, et "testi tulemused annavad ümberlükkamatu tõendi plahvatuse kohta Estonia pardal."

Plahvatuse võimalust Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni liikmed ei usu, on viidatud, et Bemis kasutab Estonia teemat ära oma valimiskampaanias Ameerika Ühendriikides.

Bemise ekspeditsioon augustis Estoniale kutsus esile Rootsi ametnike ning kolmepoolse ametliku uurimiskomisjoni kriitika. 72-aastane miljonär Bemis ise Estonia juurde ei sukeldunud, küll aga käis seal mitme päeva jooksul rühm saksa vabatahtlikke tuukreid.

Rootsi võimud andsid ekspeditsiooni lõppedes käsu vahistada Bemis ja Rabe juhul, kui nad peaksid Rootsi sõitma.

Ametliku uurimiskomisjoni lõpparuanne nimetas laevahuku põhjustena vöörivisiiri nõrka konstruktsiooni, liiga suurt kiirust ja tormist merd. Komisjon kinnitas, et tormilained murdsid lahti vööriluugi kinnitused, luuk kukkus eest ära ja rebis lahti ka veekindla rambi, misjärel suur hulk vett tulvas laeva ning alus uppus paarikümne minutiga. Hukkus 852 inimest.