Estonia tollipaberid jäädavalt kadunud (täiend)

 (213)
MS Estonia
Scanpix

Enne Estonia hukku täidetud tollideklaratsioonid on tänaseks jäädavalt kadunud, kinnitavad kaitsepolitsei ja politseiamet.

Uppunud Estonial sõjatehnika vedamist uuriv riigikogu komisjon soovib välja selgitada isikute ringi, keda saaks Eestis relvaveo eest karistada, kirjutab Eesti Päevaleht. Eraldi uurimiskomisjoni moodustamist riigikogu põhiseaduskomisjon veel ei otsustanud.

“Senise mulje kohaselt, on valitsuskoalitsiooni erakonnad, peamiselt Res Publica sellel teel, et venitada igal võimalikul moel ja leida põhjusi, et komisjoni mitte moodustada,” teatas Delfile Keskfraktsiooni liige Evelyn Sepp.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul napib neil hetkel infot, mille põhjal tuleks käivitada uurimiskomisjoni töö, kuid samas ei saa uurimata jätta eelmisel nädalal rootslaste kinnitatud relvaveo toimumise üksikasju. „Me ei tea rohkem, kui on kirjas Rootsi kuningriigi raportis, aga me otsustasime, et esitatud fakte peab uurima ka siin, Eestis,“ lisas Reinsalu.

Nii otsustaski põhiseaduskomisjon, et lähiajal tuleb koostada õiguslik analüüs, mis kirjeldaks 1994. aastal Estonia laevahuku eel kehtinud õigusruumi ja võimalikke sanktsioone nende isikute suhtes, kes võisid aidata kaasa relvaveole Estonia pardal.

„Eesti riigi huvides on teada saada, kes ja kuidas aitasid kaasa toimunud relvatehingule. Omaette uurimisteemaks on nende relvade päritolu, sest need võisid olla Eesti riigile kuuluvad relvad,“ ütles Reinsalu.

Esialgu ei otsi põhiseaduskomisjon ühtegi kurjategijat ega relvavedajat, küll aga selgitatakse välja teoreetiline võimalus nende karistamiseks.

Lisaks otsustas komisjon, et kõik parvlaevaga Estonia seotud paberid kuuluvad alatisele säilitamisele. Neljapäeval kinnitasid nii kaitsepolitsei kui politseiameti esindajad, et laevahukuga seotud paberid on kõik säilinud, kuid laevahukule eelnenud aja tollideklaratsioonid on jäädavalt kadunud.

Kaitsepolitsei peadirektor Aldis Alus väitis, et neil pole mingit infot relvaveo kohta 11 aastat tagasi Estonial. Samas tunnistas Reinsalu, et kümme aastat hiljem oleks parlamendi liikmetest koosneval komisjonil keerukas uurida ja välja selgitada kõiki relvaveoga seotud isikuid ja asjaolusid.

Ta lisas, et objektiivsem ja tulemuslikum oleks, kui seda teeks sõltumatu komisjon, kuid tänases Eesti õigusruumis Reinsalu sõnul sellist võimalust polevat.

Rootsi kohtu eelmise nädala raport kinnitas, et kahel korral 1994. aasta septembris veeti Estonia pardal salajast sõjavarustust. Raport tunnistas vedu, aga ei täpsustanud veose sisu. Kogu info on kohtu teatel kuni 70 aastaks rangelt salastatud ning vaikimiskohustuse murdmine on karistatav.

Sõjalise varustuse ülevedu toimus Rootsi tolli ja kaitseministeeriumi kokkuleppel. Raporti andmetel oli üleveost teadlik ka piiratud asjaosaliste ring tollases valitsuskabinetis. Kahe eristaatuses sõiduki kohta jagasid Rootsi kaitsejõud suulist infot, öeldes, millal ja millise sõidukiga kaup tuleb ning milline see välja näeb. Tollile olid antud juhised, mis võimaldasid tuvastada, et ületoodav oleks ikka kokkulepitud kaup.

“Valitsusel on veel praegugi raske omaks võtta, et Rootsi riik ei saanud ju Eesti-poolse kaasabita Eestist mingit sõjatehnikat välja vedada,” nendib Evelyn Sepp.

“Kuni puudub mis tahes ametlik info Eesti informeeritusest ja koostööst Rootsiga neis vedudes, seni on see kvalifitseeritav salakaubaveona. Võimalik, et ametiseisundi kuritarvitamise tulemusena. Samas ei ole küsimus isegi selles, kas nende tegude eest saab teoreetiliselt enam kedagi karistada, vaid vastutuses ja Eesti riigi maines ning usaldusväärsuses,” lisas Sepp.