Estonia saladus peitus Pihti kajutis?

 (203)

Asjaolu, et üks ärimees lasi tuukritel vrakilt ära tuua kapten Avo Pihti kajutisse jäänud salapärase kohvri, andis taas tuult tiibadesse Saksa ajakirjaniku Jutta Rabe pakutud Estonia hukku käsitlevale teooriale.

Rabe kirjeldab Estonia hukust kirjutatud raamatus, et tuukrid otsisid kajutitest mitu tundi üht kohvrit ja salvestasid selle töö ka videolindile. TV3 saates “Kahvel” kinnitas sama ka justiitsminister Lang, vahendab SL Õhtuleht.

Tuukrioperatsiooni juht Johan Franson aga väitis uurimiskomisjonile vastupidist. 1994. aasta detsembris salvestatud videolindilt on selgelt näha, kuidas tuukrid mitmesse kajutisse sisse murravad ja lõpuks 6230. kajutist kohvri leiavad. Tuukrid küsisid raadio teel operatsiooni juhilt üle: “Siin on kirjas Aleksandr Voronin. Kas seda me otsimegi?”

“See kohver, mida laevas otsiti, kuulub tõepoolest ühele vene soost Eesti ärimehele, kes laevaõnnetusest eluga pääses. Ja ma üldse ei välista, et see mees tahtis oma maise vara lihtsalt kätte saada,” ütles Lang TV3 saates.

Ka valitsuse komisjoni värske raport kirjeldab Voronini kohvri otsimist. Lang väidab, et kohvri sisu ei paku ilmselt huvi Estonia hukku uurivale komisjonile.

Tegu pidi siiski olema väga tähtsa tegelase ja temale üliolulise sumadaniga, sest 6230. kajut oli tavaliselt Estonia teise kapteni Avo Pihti käsutuses.

Salapärast Aleksandr Voroninit on seostatud relvaäri ning Vene kosmosetehnoloogia smugeldamisega läände.

Voronin sõitis tol ööl Estoniaga Rootsi koos 15aastase poja ja poja vanaisaga. Pärast päästmist seletas mees ajalehtedes, et oli teel ärikohtumisele Taani ning otsustas lennuki asemel laeva kasuks seepärast, et pelgas tormi pärast lennu ärajäämist.

Rabe raamat väidabki, et Voroninite firmad müütasid moodsat Vene tehnoloogiat ja relvastust läände.

Tolle äri kohta pole kinnitust leitud, säilinud dokumentide järgi ajas Eesti Voronin hoopis toitlustusäri, rajades 1990. aastal Jõhvi kiirsöökla Everest ja hiljem hotelli Alex. Äriregistris pole Kosmose Assotsiatsiooni kohta ühtegi märget.

Asja kohta ei saa Voroninilt enam ka selgitust küsida, sest mees suri 2002. aasta juunis insulti. See juhtus muide vaid kaks nädalat pärast seda, kui Saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis mehe relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.

Reisilaev Estonia hukkus 28. septembri ööl 1994, viies endaga märga hauda 852 inimest. Rootsi valitsuse uurimine tõestas, et laev vedas kahe eelmise reisi ajal, 14. ja 20. septembril sõjatehnikat.