Kui esialgu plaanis asja uuriv komisjon töö valmis saada juba eelmise aasta 1. septembriks, siis uurimisega kokku puutunud ametniku sõnul pikendati uurimistähtaegu väga mõjuvatel põhjustel. Mis need mõjuvad põhjused täpselt olid, ta SL Õhtulehele ei ütle. “Olukord on keeruline. Raporti tulemused on ehmatavad,” ütleb ta vaid.

Igatahes kohtub peaminister Andrus Ansip teisipäeval Rootsi suursaadikuga Eestis Dag Harteliusega. Võib vaid oletada, kas sõjatehnikavedu valitsusjuhi ja suursaadiku kõneaineks kerkib.

Riigiprokurör Margus Kurmi sõnul vähemalt esialgu raporti sisu avalikustamisele ei kuulu. Aruanne tuleb neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel arutusele ning seejärel on selge, kas ja kuidas raport avalikustatakse.

Sõjatehnikavedu parvlaeval Estonia hakati uurima, kui Rootsi ekstollitöötaja Lennart Henriksson rääkis Rootsi televisioonile, et vahetult enne Estonia hukku tuli Eestist Rootsi vähemalt kaks autot, milles olid kastid salajase sõjatehnikaga.

Tal on alles dokumendid, mis näitavad, et 14. ja 20. septembril 1994 tuli Stockholmis laevalt sõiduk, mida tolliametnikul kontrollida ei lubatud. Henriksson vaatas siiski autode pagasiruumi ja nägi mõne kasti sisu. Tema hinnangul oli seal sõjaväeelektroonika.

Estonia hukkus 28. septembril 1994, uppus 852 inimest.