Korduvalt on räägitud, et Estonia kere veealuses osas on suur auk, mida näitavad lõigud on vrakist tehtud videosalvestistest välja lõigatud.
Peagi pärast õnnetust tehtud videosalvestised tegi Soome piirivalveamet. Tööst võttis osa rahvusvahelise uurimiskomisjoni Soome liige Tuomo Karppinen. Filmimiseks kasutati kaht mehitamata sukelaparaati (ROV). Saadud pilti jälgiti tugilaevas monitoridelt ja kõik see, mis heas korras laevast erines, salvestati videolindile.
Esimestel filmimistel 1994. aasta 2. oktoobril keskenduti komisjoni liikmete sõnul asjaolule, kas vöörivisiir on laevast eraldunud, nii nagu oli väitnud osa pääsenuist. Oletus osutus kohe õigeks, seisab pressiteates.
Samas filmiti teise ROV-ga laeva keret ja merepõhja lähiümbrust. Kogu materjalist tehti ajakirjanduse jaoks kümneminutiline kokkuvõte, mida esitati kogu maailma pressis 1994. aasta 3. oktoobril.
Järgmised salvestised tehti 9. ja 10. oktoobril 1994. Siis filmiti täiendavalt vööri vigastusi ja vraki lähedusest otsiti ka visiiri.
1994. aasta detsembri algul filmisid vrakki Rootsi meresõiduameti tellimusel Norra tuukrid ja mõni salvestus tehti ka uurimiskomisjoni palvel.
Peale selle on vrakist umbes 50 tundi videomaterjali, mis on saadud suvel 1996, kui Soome keskkonnaamet pumpas vrakist õli välja. Ka nende filmimiste ajal jälgiti, kas laevas on mingeid auke, toonitas komisjoni Soome rühm pressiteates.
Nad lisasid, et ühegi filmimise käigus ei ole ilmnenud midagi niisugust, mis viitaks plahvatuse, kokkupõrke või muu asjaolu põhjustatud augule laevakere veealustes osades. Õnnetusega kaasnenud vigastused jäävad vööriava piirkonda.
Peale selle on üks meeskonnaliige rääkinud, et oli liikunud läbi laeva keskosas allpool veeliini olnud masinaruumi sekstsioonide siis, kui laev hakkas kreeni vajuma, meenutavad laevahuku ametliku versiooni toetajad.
Meeskonnaliikme teekond kulges sekstsioonide paremal poolel. Ta ei näinud nendes sektsioonides vett.
Äsja on väidetud ka seda, nagu oleks eraldunud vöörivisiir olnud vrakile väga ligidal või isegi lausa vraki küljes. Rahvusvahelises uurimiskomisjonis kahtlejad on öeldud, et teave visiiri leidmise kohta 1994. aasta 18. oktoobril ühe meremiili kaugusel vrakist läänes ei olegi õige, vaid uurimiskomisjon on inimesi tahtlikult eksitanud. On väidetud, et visiir leiti juba esimeste filmimiste ajal, nii et ulatuslik külgvaatlussonari abil tehtud otsimisoperatsioon on olnud lavastus.
Pressiteates öeldakse, et visiiri tõstis nädala kestnud operatsiooni ajal üles Soome mitmeotstarbeline jäämurdja ja operatsiooni juhiti Rootsi laevastikku kuuluvalt aluselt. Visiiri leiukohta on võimalik kontrollida mitme laeva logiraamatust ja sonari printidelt.
Uurimiskomisjon on skeptikute hinnangul kõrvaldanud Soome piirivalveameti tehtud videosalvestistest lõike, milles sisalduvat teavet see soovib varjata.
Kahtlustuste tõttu loovutas komisjon tema valduses olnud originaalvideolindid ajavahemikust 2. oktoobrist kuni 18. oktoobrini laeva uppumise aastal 1994 hoiule Soome keskkriminaalpolitseisse. Salvestistest koopiaid tellinutele on antud originaallintidest tehtud võimalikult kvaliteetseid koopiaid, koopiate ja originaalsalvestiste lahknevust ei ole sedastatud.
"Väited mingist teemat ümbritsevast vandenõust on meeletud. Iga filmimisoperatsiooni juures on olnud kümneid inimesi, eelkõige piirivalveametnikke. Nad ei oleks mingil juhul nõustunud ebaseaduslike toimingutega. Kui mõni olekski sellist asja proovinud, oleks see kindlasti paljastunud," rõhutas Eestonia õnnetuse uurimise rahvusvahelise komisjoni Soome rühm.
Eestis, Soomes ja Rootsis on laialdast vastukaja pälvinud Ameerika Ühendriikide miljonäri Gregg Bemise lubadus Estonia vrakile sukelduda.
Kogu tõe päevavalgele tuua lubanud Bemis on teatanud, et uurimiskomisjon kirjutas raporti kokku ühel eesmärgil - et varjata laeva uppumise tegelikke põhjuseid.
