Estonia hukk kütab siiani kirgi

 (109)
MS Estonia
Scanpix

Ka nüüd, 12 aastat pärast reisilaeva Estonia uppumist tormisel merel pole segadused laevahuku põhjuste ümber lõppenud, vaid on osa kahtluste kinnitamise tõttu hoopis uut jõudu kogunud.

Üleeile avalikustas Estonia hukku uurinud Uno Lauri juhitud rahvusvaheline komisjon oma seisukohad riigiprokurör Margus Kurmi veetud valitsuskomisjoni raporti kohta ja teatas, et see sisaldab juba ammu kummutatud teooriaid.

“Tundub, et oma töö käigus sattus KOM (Kurmi komisjon — toim) niinimetatud teisitimõtlejate mõju alla,” leidis Lauri komisjon.

Laevahuku ümber on kõlanud hulk vandenõuteooriaid, ent kui veel 2003. aastal oli jutt relvaveost Estoniaga lihtsalt vandenõuteooria, siis 2004 avalikustas 1994. aastal Stockholmi tollis töötanud Lennart Eriksson, et kahel 1994. aasta septembripäeval veeti Estonia pardal sõjaväe elektroonikat. Rootsi valitsus kinnitas siiski, et Estonia hukkumise ööl laeva pardal relvi ei veetud.

Selle kohta, et laeva uputas plahvatus, pole Lauri komisjoni kinnitusel mingeid tõendeid.

Rootslased tellisid jaanuaris uuringu ühelt Rootsi ja ühelt Saksa firmalt, kes ehitavad Estoniast maketi ning laevahukk mängitakse ka arvutis uuesti läbi. Tulemused peaksid selguma pooleteise aasta pärast.