Estonia hukk jõuab Pariisi kohtusse

Pärast viis aastat kestnud kohtuprotsesse otsustas Pariisi kohus eelmisel nädalal, et nad on pädevad arutama Estonia laevahukus süüdistatavate vastu esitatud hagi.

Seni arutati selle üle, kas Pariisi kohus on üldse pädev meie esitatud hagi arutama, ütles Estonia laevahuku ohvrite omakseid kohtus esindav üks kahest prantsuse advokaadist Louis Lombrez Eesti Päevalehele. Hagi hakatakse arutama alles septembris, lisas ta.

Hagi andis Pariisi kohtusse Rootsis registreeritud Estonia katastroofiohvreid ühendav mittetulundusühing DIS (The International Supportgroup After Estonia), keda esindab kohtus prantsuse advokaadibüroo Schmill & Lombrez.

Hagis süüdistatakse katastroofi põhjustamises reisilaeva Estonia ehitanud Saksa laevatehast Mayer Werft, Rootsi meresõidu ametit ja laevadele meresõidulubasid väljastavat ametit Bureau Veritast ning nõutakse neilt kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahjutasu.

DISi lõi 1995. aastal Rootsi eestlane Gunnar Bendreus, kes nõudis igalt organisatsiooniga liituda soovijalt tuhandeid kroone liitumistasu. Kokku maksid Bendreusele raha 2112 Estonia katastroofi ohvrit, kellest 628 on eestlased ja ülejäänud peamiselt rootslased. Arvutuste kohaselt kogus DIS niimoodi 5,3 miljonit krooni, mida ta lubas kasutada kohtukulude katteks.

DISi esimehe Bendreuse sõnul kulus see raha aga peamiselt tema ja tema sugulastest moodustatud DISi juhatuse liikmete palkadeks. Miljonite kadumises süüdistab Bendreus Rootsi advokaati Henning Wittet, kellele Bendreus DISi juhtimise üle andis.

Witte nimetas Bendreuse süüdistusi laimuks ning väitis, et raha kadumises on süüdi Bendreus.

Witte ei eitanud Gunnar Bendreuse loodud Estonia ohvrite tugigrupi DIS kaudu raha saamist. Witte ütles ETAle, et ta sai raha sama kohtuprotsessi ettevalmistamiseks, konkreetset summat ei osanud ta öelda.

Witte selgitas, et alates 1996. aastast tegi ta Bendreusega koostööd, mis praeguseks on katkenud, kuivõrd ta kaotas Bendreuse vastu usalduse. Alates 1999. aastast pole Wittel ta enda sõnul Bendreusega enam mingit kontakti.

Katastroofis tütred kaotanud Ülo Veide ütles ETAle, et tema abikaasa maksis 1995. aastal Bendreusele 5000 krooni.

Pariisi kohtust on Veide sõnul saadetud raha maksnute nimekiri, kus on kirjas 1221 inimest, neist 628 eestlased. Kui Bendreus raha kokku oli kogunud, ei tulnud enam mingit infot, tõdes Veide.

1999. aastal kirjutasid Veided alla Bendreuse vastasele avaldusele Rootsi politseile, aga sellele ei tulnud mingit vastust. Veide kirjutas ka Bendreuse palgatud advokaat Schmillile, kes andis Veidele teada kohtuistungi aja.

Abi saamiseks on pöördunud Veide ka ühenduse Memento Mare juhatuse esimehe Raivo Hellerma poole, kes Veide väitel pole aga katastroofi ohvrite heaks midagi teinud.

Hellerma ütles ETAle, et ta soovitas inimestel 1995. aastal Bendreusele mitte maksta. Hellerma väitel oli ühing kunagi ka Bendreusega kirjavahetuses, paludes tal anda seletusi. Hellerma avaldas lootust, et Bendreusel oli siiski kavatsus midagi selle protsessiga saavutada.

Eesti Päevalehe väitel kasutas Bendreus ära Estonia katastroofi ja pettis kannatanutelt nii Eestis kui Rootsis välja üle viie miljoni krooni, mille edasisest saatusest ei ole rahaandjatel aimugi.

Bendreus veenis inimesi andma tema tugigrupile raha, mille eest saaks palgata tippadvokaadid, kes vastava hagi Pariisi kohtule esitaksid. Eestlaste ja teiste Balti riikide kodanike käest küsis Bendreus 195 USA dollarit ning rootslastelt 300 USA dollarit inimese kohta.