Esmaspäeval Riia Ajakirjanike Majas kogunenud Eesti Rahvuskongressil peetud ettekandes käsitles rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo väliseestlaste rolli Eesti jaoks nii eelsalga kui tagamaana mujal maailmas, teatas BNS-ile presidendi kantselei esindaja.

Haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika nõunik Jüri Valge rääkis Kodu-Eesti riigiasutuste koostöösuhetest Välis-Eesti organisatsioonidega ning erinevatest sellealastest programmilistest tegevustest ning välisministri kantselei peadirektor Mart Laanemäe Eesti muutunud välispoliitilise asendi taustal avanevatest arenguvõimalustest Eesti riigi suhetes väliseestlastega.

Rahvuskongress jätkub arutelu ning aruannete kuulamisega.

Arutelule on esitatud kaks resolutsiooni ettepanekut — “Koostöö välismaal asuvate eestlaskondade ja Eesti riigiasutuste vahel” ning “Eestlased väljaspool Eestit”. Viimane käsitleb Eesti Rahvuskongressi seisukohti tööjõu vaba liikumise, eesti kogukondade organiseerumise, hariduspoliitika, propageerimisvõimaluste, lõimumise ja inimõiguste alal.

Üheksandal Eesti Rahvuskongressil osalevad peale Eesti veel eestlaste organisatsioonide esindajad Austraaliast, Belgiast, Kanadast, Leedust, Lätist, Rootsist, Saksamaalt, Soomest, Tšehhist, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt.

Kongressil osales ka president Arnold Rüütel, kes oma ESTO päevade visiidi lõpul käis Riia eesti keskkooli uues majas.

“Aktuaalse Kaamera” teatel tõdeti rahvuskongressil, et praegu on peamine toetada eesti koole ning eestikeelseid väljaandeid ja aidata edendada kultuuri- ja majandussidemeid.

Eesti aukonsul Kanadas Laas Leivat ütles teleuudistele, et väliseestlaste sisuline töö on informatsiooni levitamine eesmärgiga kutsuda inimesi Eestit külastama ja siia investeerima.

President Arnold Rüütel nentis, et tänaseks on paljudes riikides tekkinud eestlaskond neist, kes taasiseseisvunud Eestist alles hiljuti lahkusid. Tema hinnangul on mõttekas ühendada hiljuti ning sõja ajal lahkunud eestlaskonnad.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ütles rahvuskaaslaste programmi tutvustades, et selles on kirjas kõik võimalikud tegevused, mida rahva ja selle diasporaa vahel üldse olla saab.

ESTO ja teistesse väliseestlaste tegevustesse on üha rohkem kaasatud ka idariikides elavaid eestlasi. Teleuudiste andmeil pakuti rahvuskongressil välja mõte, et järgmine ESTO võiks toimuda Peterburis või Krimmis, kuid rahapuudusel see üheski neist ilmselt ei tule.

Järgmise ESTO toimumise paik jäigi esmaspäeval otsustamata. Kuigi valitsus on nõus rahaga toetama, et leidnud erilist poolehoidu mõte korraldada kõik järgnevad ESTO-d Eestis, sest ESTO idee järgi peaks üritus ümbritsevast piisavalt eristuma.