Operatsioonide käigus on kaitseväelased avastanud isevalmistatud lõhkekehade materjale, relvi ja laskemoona ning takistanud ja häirinud valitsusvastaste mässuliste tegevust, teatas kaitseväe peastaap. Lisaks kahtlaste hoonete ja majapidamiste kontrollimisele on kompanii ülesandeks kohalike elanikega suhtlemine.
"Mässuliste tegevuse häirimine ja nende liikumisvabaduse piiramine on võimaldanud Afganistani julgeolekujõududel oma tööd edukamalt teha," ütles Estcoy-16 ülem major Meelis Loik.
Kontingendi ülema kolonelleitnant Arno Kruusmanni sõnul kasutatakse Eesti kompaniid Helmandi väekoondise vastutusalas just seal, kus julgeolekuolukord nõuab lisaks kohalikele jõududele koalitsioonivägede sekkumist. "Paljusid operatsioone, mida varem viisid läbi ISAFi väed, teevad praegu Afganistani enda julgeolekujõud, kes on viimastel aastatel astunud suure sammu edasi," ütles Kruusmann.
Alates lahinguvastutuse üle võtmisest 14. mail on Estcoy-16 läbi viinud üheksa kompanii operatsiooni, millest pikim on olnud nelja päeva pikkune. Sõdurid on läbi otsinud 344 hoonetekompleksi ja leidnud keelatud esemeid nagu relvi, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade osi 32 erinevast peidikust.
Estcoy-16 alustas teenistust Afganistani lõunaosas asuvas Helmandi provintsis 4. mail ja paikneb kuni rotatsiooni lõpuni piirkonna suurimas sõjaväebaasis Camp Bastionis, kus teenib Helmandi väekoondise ühe peamise löögijõuna.
Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse tuleval aastal üle kohalikele üksustele. Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.
