Estam: president, jäta allikakaitse seadus välja kuulutamata!

 (34)
Estam: president, jäta allikakaitse seadus välja kuulutamata!
Foto: Urmas Saard

Suhtekorraldaja Jüri Estam on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilves peaks jätma nn allikakaitse seaduse välja kuulutamata. Nimetatud seaduse jõustumise korral võib sellest Estami hinnangul saada samasugune Eesti rahvusvahelist mainet rikkuv juhtum nagu seda oli äsjane ERSO skandaal.

"Probleemne on riigikogu soov muuta selle kaudu siiani eksisteerinud praktikat, kui keegi meist pöördub kohtu poole palvega kaitsta oma au ja head nime. Kuigi seaduse kõige kriitilisem lõik keerleb selle ümber, seaduse pealkiri sellele üldse ei viita. Seadus selle praegusel kujul paneb kohtule kohustuse mõjutada mainerikkujaid edasistest rikkumistest hoiduma praegusest suuremate profülaktiliste trahvide määramisega," ütles Estam Delfile.

"Kahtlemata tuleb laimajaid korrale kutsuda ja kannatanute hea nimi ennistada seal, kus võimalik. Suhtekorraldajana olen kümneid kordi klientidele öelnud: ei eksisteeri väärtuslikumat vara kui isiku maine. Osa meie inimestest pole aga paraku nii korraliku käitumisega, ei nüüd ega ka lähiminevikus, et peaksime kergekäeliselt meediaorganisatsioone, kommenteerijaid blogipidajaid ning võibolla isegi raamatute autoreid ruineerimisega hirmutama. Seda luksust ei tohiks enesele lubada isegi kõige stabiilsemad heaoluriigid, aga võtab aega, enne kui Eesti nende sekka jõuab - sedagi loodetavasti," jätkas ta.

Estami sõnul pole ennetavad trahvid kaljukindel osa Lääne traditsioonilisest õigusfilosoofiast ega -praktikast. "Teise inimese või inimeste laimamises süüdistatud isiku iga sõnavõtu sisu saab ju hinnata alles pärast selle kuuldavaks-nähtavaks tulemist. Meie ajastu südametunnistus George Orwell oleks ilmselt olnud vastu tulevikku orienteeritud "mõttepolitsei institutsiooni" loomisele. Sanktsioonid peaksid järgnema üksnes tuvastatud rikkumistele ja kõik! Demokraatlike ühiskondade kohtud ei või enesele lubada meetmete rakendamist üteluste-kirjutiste suhtes, mis pole veel sündinud."

Suhtekorraldaja Estam imestab, et kui teistes valdkondades on Eesti kohtud tuntud oma leebuse poolest, isegi liigse leebuse poolest, aga siin eksib riigikogu enamus vastupidisesse suunda. "Ennetava trahvi mõju võib seega olla nagu aborditegemine. Autorite parimad loomeaastad on loetud. Üks vääratus ja kirjutava inimese karjääril kriips peal? Me ei tee seda isegi mõrvaritele. Traagikaks võib osutuda mitte niivõrd kellelegi karmilt määratud suur trahv, vaid see, mis tema sulest enam kunagi tulla ei pruugi. Aga ka meedia taltsaks tegemine."

"Mõelge ise, milliseid tõestisündinud ja olulisi ning huvitavaid asju võidakse tulevikus tekstidest välja jätta. Kui mitu "allikat" keeldub tulevikus ajakirjanikega kohtumast? Kes oskab öelda, mitu vihjet jääb tulevikus selle tõttu andmata, mitu häirekella löömata, mitu ajaloolist ülekohut hindamata? Kui karavan on siiani edasi liikunud haukuvatest koertest mitte välja tehes, kas sihitakse nüüd seda, et see liiguks tulevikus läbi vaiksemaks muudetud kõrbemaastiku?" küsis Estam.

Estam kardab, et "valitsuse agent” hakkab istuma sees igas toimetuses, plakativalmistajas ja tuhandete normaalsete inimeste peades, aga seadus ei suuda "patoloogilisi laimajaid" ikkagi vaikima panna. "See, kes tunneb, et tema head nime on rikutud, saab ka praegu kaebuse esitada."

"Alles jäi meile rahvusvahelist pori külge seoses uppiläinud ERSO ja Neeme Järvi looga. Allikakaitse seaduse jõustudes langeb Eesti ajakirjandusvabaduse reiting rahvusvahelistes tabelites, kahjustades me nime veelgi. See ebaõnnestumine viib meid eemale parimatest klassikalistest lääneriikide tavadest ja tagasi pahade riikide vööndi poole, kust me alles hiljuti pääsesime," lausus Estam lõpetuseks.

Homme ilmub Delfis Jüri Estamilt allikakaitse seaduse teemal pikem arvamuslugu.