Esinejad: põhimõtted, mis Laari ajal kehtestati, on säilinud tänapäevani
Kakskümmend aastast tagasi toimunud sündmusi meenutasid täna Estonia kontserdisaalis läbi suuremate reformide Ardo Hansson, Aino Lepik von Wirén, Mart Nutt, Indrek Tarand, Kaido Kama ja Liia Hänni.
Mart Laari valitsuse 20. aastapäeva tähistamiseks Estonia kontserdisaalis peetud konverentsil rääkis Mart Laari valitsuse majandusnõunik ja praegune Eesti Panga president Ardo Hansson, et põhimõtted, mis tol ajal kehtestati, on tänapäevani säilinud. Tema sõnul on konservatiivsus rahandusküsimustes meid alati hästi teeninud.
Europarlamendi saadik Indek Tarandi modereerimisel rääkisid Aino Lepik von Wirén ja Mart Nutt, miks oli vaja välismaalaste seadust ja Narva kriisi.
Aino Lepik von Wirén ütles, et seda oli vaja selleks, et panna paika oluline põhimõte, et on olemas riigi kodanikud ja on olemas välismaalased, kes peavad taotlema riigis elamiseks elamisluba.
Mart Nutt meenutas, et ülemnõukogu taasjõustas juba esimese Eesti vabariigi aegse kodakondusseaduse. Välismaalaste seadust ei tehtud tema sõnul selleks, et see oleks kõigile meeldinud, vaid see oli ainuvõimalik otsus.
Aino Lepik von Wiréni sõnul ei kritiseerinud rahvusvahelised organisatsioonid seadust kui sellist, vaid kardeti seda, kuidas suudetakse Eestis seadust rakendada. Seadus nägi ette, et ühe aasta jooksul tuleb taotleda elamisluba, kuid kohalikud asutused olid sel ajal veel suhteliselt haldussuutmatud.
Ta meenutustes, et nemad ise Mart Nuttiga kirjutasid president Lennart Merile valmis välismaalaste seaduse mitteväljakuulutamise dokumendi. Kuid hiljem kuulutas Meri seaduse ikkagi pidulikult Toompea lossis välja.
Nuti sõnul ei kahelnud keegi välismaalaste seaduse vajalikkuses, aga rahvusvaheliselt soovitati seda seadust üle vaadata.
Omandireformi ja erastamise teemadel kõnelesid Kaido Kama ja Liia Hänni.
Kama rääkis, et omandireformi vaidlust serveeriti kui aatemeeste ja majandusmeeste vastuolu. Kama väitis, et läbi viidud omandireform oli kõige praktilisem ja majanduslikult effektiivsem, mis üldse võimalik oli.
„Kiiresti viidi läbi just maa tagastatmine ja ostueesõigusega erastamine, vabade maade erastamine aga takerdus,“ tuletas Kama meelde.
Kolhoosi reformimine oli tema sõnul välja rebitud muust omandireformi kontekstist ja rahva pahameel oli selle suhtes just kõige suurem. Seda ei teinud Kama väitel aga isamaalased, vaid see oli üks seadus, mille said teha majandusmehed Toompeal, kus oli küllalt tugev kolhoosiesimeeste rühmitus.
