Tänavu aasta esimese kuue kuu jooksul juhtus 656 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai viga 816 ja hukkus 30 inimest. "Eelmisel aastal oli liiklusõnnetuste ja vigastada saanute arv samas suurusjärgus, ainult hukkunute arv oli kaheksa võrra suurem," sõnas Loigo.

Joobes juhtide süül juhtus tänavu esimesel poolaastal 233 liiklusõnnetust, neis sai vigastada 58 ning hukkus kolm inimest. Läinud aastal juhtus joobes juhtide süül 240 õnnetust, vigastada sai 86 ja hukkus kuus inimest.

1. jaanuarist kuni 30. juunini tabas politsei 3396 joobes juhti, neist 118 olid narkojoobes. "Kahel varasemal aastal on tabatud joobes juhtide arv olnud umbkaudu sama, seega suurt muutust ses osas olnud ei ole," märkis Loigo.

Kiiruseületajaid tabati selle aasta esimesel poolel 26 017, eelmise aastal samal perioodil oli neid 15 176. Siin on Loigo sõnul põhjuseks jaanuaris jõustunud uus menetlusliik. "Lühimenetluses on vormistamine olulisel määral vähem ajakulukas ja seetõttu jõuab politsei sekkuda oluliselt rohkematesse rikkumistesse," märkis ta.

Aastate lõikes on sagenenud liiklusõnnetused, mille üheks osapooleks on olnud jalgrattur. Kui 2017. aasta esimesel poolaastal juhtus selliseid õnnetusi 74, siis eelmisel aastal 97 ja tänavu 100.

"Vaadates praegust liikluskäitumist jääb paraku sageli mulje, et meid ümbritsevaid ohte alahinnatakse. Näiteks mõeldakse, et mis see siis ära ei ole, kui roolis korraks telefoni tulnud teadet vaatan," nentis Loigo. Kuid just selle lühikesena tunduva hetkega võib muutuda kogu elu.

Erilist tähelepanu peaks Loigo sõnul pöörama jalgratturitele ja teistele kergliiklusvahenditele, nagu rulad ja tõukerattad, mis on liikluses võrreldes mootorsõidukitega palju vähem kaitstud. "Kuna enamik õnnetusi juhtub just ülekäigurajal, palume nii sõidukijuhtidel kui ka jalgratturitel võtta ülekäigurajale lähenedes hoog maha, veendumaks, et teine pool on sind märganud ja olukorda mõistetakse samamoodi," rõhutas Loigo.