Koordinatsioonikogu juhi Raivo Küüdi sõnul on ettevalmistavad tegevused kulgenud üldjoontes plaanipäraselt.

„Tahame ja oleme valmis aitama inimesi, kes selgelt kaitset vajavad ja on sunnitud põgenema sõja või tagakiusamise eest. Sama oluline on tagada, et Eesti jääks turvaliseks riigis ning seetõttu pöörame olulist rõhku ümberpaigutatavate inimeste taustakontrollile,“ lisas Küüt.

Itaalia on Eestile esitanud 8 eritrealase toimikud, mille pinnalt ei olnud võimalik öelda, kas inimesed vajavad selgelt kaitset ega ole ohuks julgeolekule ja avalikule korrale.

Alates veebruarist täidab Eesti sideohvitser oma ülesandeid lisaks Itaaliale ka Kreekas ning praeguseks on Kreeka esitanud Eestile 13 toimikut. Nende hulgas on Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimesed. Raivo Küüdi sõnul on koostöö Kreekaga alanud hästi ning Eesti ametnikud saavad kohapeal ümberpaigutatavate inimestega kohtuda, seal hulgas tutvustatakse Eestit võimaliku elupaigana.

Sotsiaalministeerium on edasi liikunud kaitset vajavate inimeste vastuvõtu korraldusega. Veebruari keskel lõppes taotlusvoor, millega soovitakse leida partner kaitse saajatele eesti keele õpetamiseks. Taotlusvoorus esitati kolm taotlust ning praegu toimub nende hindamine. Sel nädalal kuulutati välja ka hange, millega otsitakse üüriturul kaitse saajate majutust koordineerivat partnerit. Samuti on ministeeriumi ametnikud kohtunud kohalike omavalitsuste esindajatega, kes on soovinud rohkem informatsiooni pagulaste vastuvõtmise kohta.

Haridus- ja teadusministeerium on suurendanud keeleõppe lisatoetust, mida makstakse omavalitsusele Eestisse elama asunud õpilaste eesti keele omandamise eesmärgil. Toetus õpilase kohta on jätkuvalt 400 eurot aastas, kuid kooli kohta vähemalt 1000 eurot. Samuti toetab ministeerium erinevate kultuuride teemaliste teabepäevade läbiviimist ja vastavate õppematerjalide loomist. Õpetajatele ja koolijuhtidele korraldatakse jätkuvalt õppevisiite. Info põgenike peredest pärit laste hariduse kohta on kättesaadav haridus- ja teadusministeeriumi veebist.

Homme kohtuvad erinevate ametkondade esindajad ja sotsiaalpartnerid, et arutada riigikontrolli auditi „Riigi ja kohalike omavalitsuste valmisolek võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid“ järeldusi ning koos lahendusi leida.

Ümberpaigutamise- ja asustamise tegevuste elluviimiseks moodustas siseminister Hanno Pevkur 16. septembril 2015 pagulaspoliitika koordinatsioonikogu. Kogu juhtimisel loodi ka tegevuskava, mille eesmärgiks on tagada Eesti valmisolek pagulaste ümberasustamise ja ümberpaigutamise käivitamiseks ning edukaks toimimiseks (vaata lähemalt siit).