Esmakordselt tuli võimalus elektrišokirelvad politseipatrullide varustusse lisada jutuks juba möödunud aasta alguses. Toona jäi aga hange venima, praegu kasutavad sääraseid relvi ainult eriüksuslased.
Esimesed patrullpolitseinikud saavad elektrišokirelvad suveks, esialgu ostetakse neid 230 000 euro eest.

„Kava järgi on esmareageerivad patrullpolitseinikud läbinud 1. juuliks elektrišokirelva kasutamise koolituse. Seejärel varustatakse relvadega ligikaudu pooled patrullidest,“ teatas PPA eriettevalmistuse juhtivinstruktor Hannes Haav Delfile.

Elektrišokirelvade ostmine oli juba 2017. aasta relvastuse arengukavas ning nende kasutusele võtmist on arutatud aastaid. Elektrišokirelv võib olla osades situatsioonides alternatiiviks tulirelvale ning senised uuringud pole kinnitanud, et elektrišokirelva elektrienergia põhjustab jäädavaid tervisekahjustusi.

PPA alustas elektrišokirelvade hankimiseks läbirääkimisi tootjat Axon Public Safety esindava ettevõttega. PPA poolt soovitud elektrišokirelva tehniliste parameetrite tõttu on hetkel võimalik hankelepingut sõlmida ainult ühe pakkujaga. Seetõttu viiakse riigihange läbi väljakuulutamiseta hankemenetlusena.

Pakkumuse saab esitada jaanuari lõpuni. Esimese hankelepingu maht on umbes 230 000 eurot. Selle summa eest tellitakse lisaks relvadele ka kabuurid, patareid, lasukomplektid teenistuseks ja koolitusteks ning muud vajalikud tarvikud. Soetatavate relvade täpne kogus selgub alles pärast hankemenetluse lõppu.

PPA kehtestatud elektrišokirelva standardi kohaselt peab relvadel olema kaks lasersihikut. Hangitavad relvad on kahelasulised ehk neile saab korraga kinnitada kaks padrunit. Kahelasuline relv on parem ka olukorras, kus esimese padruni üks või mõlemad nooled ründajat ei taba. Iga elektrišokirelvast tehtav lask kantakse automaatselt relvas olevasse elektroonilisse logisse, kuhu läheb kirja laskude toimumisaeg ja kestus.

Samuti võimaldab hangitav relv erinevalt teistest elektrišokirelvadest teha sädemetesti nii, et padrunid on juba relva küljes. Tegemist on lasueelse hoiatusega, kus ründaja näeb elektrišokirelva sinist elektrisädet ning saab veel viimase võimaluse rünne lõpetada.

„Elektrišokirelva ei saa kasutada kergekäeliselt ja igas olukorras. Seaduste kohaselt võib seda kasutada tulirelva alternatiivina olukordades, kus inimelu on ründe tõttu ohus. Elektrišokirelvad on kasutusel ka vanglateenistuses, kus neid võib kasutada ka gaasi või nuia asemel,“ rõhutas Haav.