Esimese kolme kuuga haigestus Eestis leetritesse rohkem inimesi kui möödunud aastal kokku

 (25)
Perearst Laura Prett ja vaktsineerimine
VaktsineerimineFoto: Ilmar Saabas

Kui mullu haigestus Eestis leetritesse kümme inimest, siis käesoleva aasta esimese kolme kuuga on nakatunuid juba 11.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul on sel aastal Eestis olnud juba 11 leetritesse nakatumise juhtu.

"Neist seitsmel juhul oli haigus sisse toodud Egiptusest, Sri Lankalt, Ukrainast ja Venemaalt, kolm nakatusid kokkupuute järgselt ja esines üks kohalik haigusjuht," rääkis Filippova Delfile ja märkis, et 11 haigusjuhust viis olid Tallinnas.

Möödunud aastal nakatus leetritesse kümme eestlast, neist kaks Harjumaal ning kaheksa Saaremaal. Nakatanute seast kaks vaktsineerimata inimest said viiruse külge Tais reisil olles.

Riik kindlustab immuniseerimiskava vaktsiinide olemasolu Eestis. "Immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi MMR vaktsiiniga vanuses üks ja 13 aastat. MMR vaktsiini varu immuniseerimiskava täitmiseks on Eestis pidevalt olemas," kinnitas Filippova.

Kui laps on mingil põhjusel jäänud vaktsineerimata, saab vaktsineerimisealaseks nõustamiseks pöörduda kas perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole. Laste vaktsineerimine on tasuta.

Täiskasvanutel, kes ei ole leetreid kas põdenud või pole nende vastu vaktsineeritud (või ei oma enda seisundi kohta infot), soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema vähemalt üks kuu.

Seotud lood:

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need täiskasvanud, kes on vaktsineeritud kas ühe doosiga või kelle kahe doosiga vaktsineerimine jäi aastatesse 1980 kuni 1992.

Immuniseerimiskava väliste vaktsiinide (sh MMR täiskasvanutele) olemasolu reguleerib tervishoiutöötajate ja elanike nõudlus. Aprillis on juba Eestisse saabunud 1008 MMR vaktsiinidoosi. "Vaktsiini müügiloa hoidja kinnitusel ei peaks MMR vaktsiiniga tarneraskusi tekkima. Vaktsiini nõudluse suurenemise korral on võimalik täiendavaid koguseid juurde tuua," sõnas Filippova.

Leetrid
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed, riskifaktoriks võib olla alatoitumine.

Leetrite tekitajaks on väga nakkav Morbilli viirus. Pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest 98. Viirus on väga lenduv ja võib õhuvooluga kanduda teistesse ruumidesse. Viirus ei püsi kaua väliskeskkonnas, päevavalguses hävib ta poole tunni jooksul.

Nakkusallikaks on haige inimene. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 5 päeva pärast lööbe teket. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel.

Peiteperiood kestab seitse kuni 18 päeva (keskmiselt kümme päeva) ning võib immuunglobuliinimanustamise järgselt pikeneda 21 päevani.

Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik,valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale.

Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, püsib neli kuni viis päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkis. Kuuendal kuni kümnendal päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.

Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.

Leetreid põdenud emade sündinud imikud omavad immuunkaitset kuus kuni üheksa kuud. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Allikas: terviseamet