Tallinna politseis on tänavu käinud eripensioni taotlemiseks vajaliku teatise järel 180 inimest. Enamik neist lahkus töölt eelmise aasta lõpus või tänavuse alguses, kirjutab Postimees. Tallinna politseiprefektuuri personalitalituse juhtivinspektor Katrin Pärn ütles, et teenistujaametiga on aidatud kolme raskesse olukorda sattunud inimest, kuid kõigile valvelaudades või majandusalal kohti ei jätku.

Pärast paarikümneaastast teenistust vanaduspuhkusele läinud endised politseinikud saavad tavapensioni lubatud politseipensioni asemel, mis on 75 protsenti viimasest ametipalgast.

Sellise summaga peavad leppima näiteks vabatahtlikult pensionile läinud politseiameti sisekontrolliosakonna komissar Peeter S^ults ja Harju politsei ülemkomissar Henn Markson, kelle ametipalk oli politseis üle 10.000 krooni, mis annab õiguse ligi 8000kroonisele politseipensionile.

Eesti Päevalehe andmeil kaalub mitu petta saanud ekspolitseinikku oma õiguste kaitsmist kohtu kaudu.

Kolmapäeval riigikogus esinenud siseministri Ain Seppiku sõnul pole politseipensionite maksmiseks riigieelarves sentigi, sest pärast sellekohase seaduse kinnitamist unustati tänavusse riigieelarvesse lisada selleks kuluv raha. Ta lisas, et politseipensionite maksmiseks on tänavu vaja üle 33 miljoni krooni.

“Inimesed helistavad iga päev ja küsivad, mida nad nüüd tegema peavad: kas võtma laenu või kuidas edasi elama,” ütles Seppik. “Praegu otsib valitsus seda raha intensiivselt, sest 33 miljoni leidmine on raske. Mingi lahenduse oleme kohustatud leidma.” Politseipensionide probleem tuleb järgmisel teisipäeval arutusele valitsuse kabinetiistungil. Raha on Seppiku kinnitusel võimalik saada vaid lisaeelarvest, kõne alla võiks tulla osa raha laenamine pensionifondist.

Seaduse järgi on politseipensionile õigus 50aastasel vähemalt 20 aastat politseisüsteemis töötanud inimesel. Politseiameti analüüsi kohaselt võib pensionile minejate tõttu tekkida 2004. aastaks 700 täitmata töökohta, kuna Paikuse politseikool ei jõua nii palju uusi korrakaitsjaid koolitada.