„Peadirigendi enda tungiv soov on olnud, et tema palk ei oleks avalik. Põhjuseks on Järvi nimetanud asjaolu, et see kahjustaks tema positsiooni läbirääkimistel välisriikides, kui tuleb välja, et ta töötab Eestis hoopis väiksema raha eest kui näiteks Saksamaal või Hollandis,“ rääkis Siitan sel nädalal Delfile.

„Avaliku teabe seadus ütleb, et palga suurust ei pea avalikustama, kui seda tingivad lepingulised asjaolud ja antud juhul on need olemas,“ lisas Siitan. „Selle numbri võib välja öelda vaid Järvi ise.“

Eesti riiklik sümfooniaorkester (ERSO) ei olnud veel septembri keskel peadirigent Neeme Järviga töölepingut sõlminud ning Järvi töötas honorari eest. Eellepingus on Siitani sõnul sätestatud Neeme Järvi ERSO peadirigendiks ja kunstiliseks juhiks asumine alates 2010. aasta septembrist, tema juhatatavate kontserdikavade arv ning nende eest saadav honorar.

Kuna lõplikku lepingut ei ole, ei saa Neeme Järvi ka pidevat töötasu, vaid honorari Eestis juhatatud kontsertide eest, mis on Siitani kinnitusel äärmiselt tagasihoidlik võrreldes tema honoraridega mujal maailmas. Kultuuriringkondades on väidetud, et Järvile makstakse kuue nädala eest 1,2 miljonit krooni.

“Maestro soovis, et hiljem sõmitavas lepingus oleksid veel mitmed täpsustused — eelkõige riigipoolne toetus ERSO välisreisidele ja salvestustele, kuid ka hädavajalike töökohtade juurdeloomine orkestrisse,” rääkis Siitan, kelle sõnul ei ole toetuste all mõeldud mingit konkreetset rahasummat, vaid pigem kokkulepitud kultuuriministeeriumi poolset püüdu toetada ERSO turneesid ja salvestusi mõistlikus ulatuses ja vastavalt võimalustele.