ERRi nõukogu jättis rahuldamata vaid ühe taotluse sponsorreklaami näidata
Rahvusringhäälingus teatavasti reklaami näidata ei tohi, välja arvatud juhul, kui tegu on suurt avalikku huvi tekitava saatega, näiteks spordi- või kultuuriüritusega. Siis on lubatud teatud erand, kui üritusel on sponsor, kes soovib oma logo telepildis näidata. Seda, kui suur avalik huvi on, otsustab ERRi nõukogu.
Aastate jooksul on korduvalt juhitud tähelepanu sellele, et ERR rahuldab sponsorite taotlusi liiga kergekäeliselt, minnes sellega vastu seadusandja tahtele teha reklaamist rahvuskanalis pigem erand kui reegel. Näiteks kirjutas Eesti ringhäälingute liidu juht Toomas Vara vastava kaebuse enam kui aasta tagasi riigikogu kultuurikomisjonile.
Sponsorite taotlustesse on teistest rangemalt suhtunud Igor Gräzin, Mart Luik ja Priit Sibul. Igor Gräzin rääkis Delfile, et tema lubaks sponsorklippi ehk sponsori nime ja logo näitamist ainult väga erandlikel juhtudel, näiteks Eurovisioni puhul, sest lauluvõistluse ülekandeõiguse annab Euroopa Ringhäälinguliit (EBU), millega kaasnevat sponsorkliippi peab näitama, et lauluvõistlust näidata saaks.
Sponsorite huvi või avalik huvi?
Gräzini sõnul on fakt see, et seadus lubab asja käsitleda üht, teist ja kolmandat pidi. Maksab ainult ringhäälingul otsustada, et avalik huvi on „piisav“, ja sponsorid saavad oma tahtmise. „Tegemist on totaalse jamaga otsast lõpuni, sest kasutatakse rahvuslikku ressurssi - milleks on kanal samamoodi nagu põlevkivi - eraeesmärgil,“ teatas Gräzin. Tema arvates ei ole näiteks Tour de France, kus eestlane tuleb esimese kahesaja sekka, niivõrd suurt avalikku huvi pakkuv sündmus ja sellised asjad võiks koos sponsoritega anda hoopis erakanalitele, et maksumaksja ressurss reklaamile ei läheks.
Gräzin on aastaid taotluste kergekäelise rahuldamise vastu olnud ja leiab, et seaduse peaks konkreetsemaks tegema. Muidu valitseb edasi olukord, kus mõni firma saab ERRilt tasuta eetriaja, rikkudes ühtlasi ka vaba konkurentsi reklaamimaailmas – ühtedel maksab reklaami kinni riik, teistel mitte. „Juhul, kui erakanal üle kanda ei jaksa rahaliselt, siis võtame meie, aga ainult suure avaliku huvi korral, mitte reklaami pärast,“ pakkus ta.
Teine nõukogu liige Priit Sibul ütles samuti, et taotlusi on keeruline hinnata ja nõukogu liikmed jäävad tihti eriarvamusele. Samuti tekkis vahepeal probleem sellega, et sponsorite soovitud reklaamid väljusid seadusega ettenähtud piiridest ja hakkasid meenutama juba erakanalites näidatavaid pikemaid reklaame. Sellele pandi piir märtsis kehtestatud uue nõukogu sisekorra reeglistikuga, mis pidi otsustamist lihtsustama. Vaidlused keerlevad aga jätkuvalt selle ümber, kui suur on avalik huvi, et sponsor üldse mingil kujul pildile lubada.
Mart Luige sõnul jääks ideaalis ERRile ülekandeõigused suurte sündmuste puhul alles, kuid ilma sponsorteadeteta. „See on tavapärane praktika põhjamaades. Sponsorid üritavad meid survestada, sest me oleme ise loonud seadusega võimaluse nii, et tasub survestada,“ kommenteeris ta.
Jaak Allik on aga pea alati sponsorite taotluste poolt hääletanud. Ta ei näe probleemi, sest enamus on poolthääled andnud. „See võimaldab neile sponsorite toetuse, kultuuri ja spordi jaoks on see väga oluline, näiteks Nargen festival ja PÖFF saavad sellest palju abi. See pole negatiivne tulu meile, ürituse näitamisest on kasu just televaatajale,“ arvas ta. Ta lisas, et mingit survet sponsorite poolt pole ta tundnud. „Miks peaksime need erakanalitele andma? Kogu probleem on lihtsalt erakanalite poolt oma huvides tõstatatud. Vaatajale ei tee probleemi see mõni sekundit reklaami,“ lisas ta.
ERRi nõukogu rahuldas 29. oktoobril toimunud koosolekul sponsortaotlused järgmistele ülekannetele: Murdmaasuusatamise MK-etapid,Eesti jalgpallikoondise EM-valikmängud ja sõprusmängud, Tartu suusamaraton, olümpiakomitee parimate sportlaste tänuüritus, Jazzkaar ja , Jõulujazz, .Eurovisiooni lauluvõistlus, Viini filharmoonikute kontserdid, Nargenfestival, Pimedate Ööde filmifestival. Rahuldamata jäi vaid üks taotlus: Eesti käsipallikoondise MM- ja EM-valikmängud.
