Praegu toimub väärteokaristuste, näiteks kiiruseületamine või trahv piletita sõidu eest, avaldamine karistusregistris passiivselt, kirjutavad ERR Uudised.

See tähendab, et kui isiku kohta on selline teave registris olemas, saab vajadusel seda üksikjuhtumil teabenõude korras välja nõuda, eelnõu vastuvõtmisel oleks need andmed aga vaid ühe hiirekliki kaugusel.

Andmekaitse inspektsiooni hinnangul on väärteod oma olemuselt võrreldes kuritegudega märksa kergemat laadi, kuid see, et ükskõik kelle kohta käiv info on kõigile kergelt andmebaasist kättesaadav, võib kaasa tuua täiendava karistamise häbimärgistamise näol.

Inspektsioon teatas ERR-i uudisteportaalile, et nende hinnangul oleks see intensiivne põhiõiguste riive, millel peavad olema selged põhiseadusest tulenevad õigustused.

Hea lugeja, kas sinu arvates peaks karistusregister olema avalik? Saada oma arvamuslugu meiliaadressile rahvahaal@delfi.ee või kasuta lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi!