ERR-i nõukogu esimees erameedia kaebusest: rahvusringhäälingu seadus on aegunud, kuid meie tegevus ei lähe sellega vastuollu

 (89)
Aasta kodaniku väljakuulutamisel
Rein VeidemannFoto: Siim Lõvi

Eesti Meediaettevõtete Liit (EML) esitas täna kaebuse Euroopa Komisjonile, sest näeb, et riigieelarvest rahastatud Eesti Rahvusringhääling (ERR) tekitab Eesti meediamaastikul ebatervet konkurentsi. ERR-i nõukogu esimehe Rein Veidemanni sõnul vajab rahvusringhäälingu seadus küll muutmist, kuid praegu oma tegevusega seadust siiski ei rikuta.

EML-i kaebus puudutab peaasjalikult ERR-i poolset online-uudissisu tootmise rahastamist riigieelarvest. Liidu hinnangul ei ole see ERR-i seadusest tulenev ülesanne ja põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi.

Veidemanni sõnul on rahvusringhäälingu seaduses viide, et rahvusringhääling levitab oma programmi kõigis kanalites, mis tähendab seda, et see hõlmab ka veebi. "Ma näen, et meie tegevus ei lähe vastuollu seadusega."

Siiski nentis Veidemann, et rahvusringhäälingu seadus on aegunud ja nõukogu on teinud mitmeid katseid selgelt sõnastada peatükk, mis puudutab online-meediat ja selles levitatavat programmi.

"Me oleme seda initsiatiivi ilmutanud, aga seadusandja ei ole siiamaani tahtnud võtta seda oma tööplaani," märkis Veidemann.

"Juba poolteist aastat tagasi esitati riigikogu kultuurikomisjonile ERR-i juristide koostatud projekt, mis oleks aluseks senise rahvusringhäälingu seaduse täiendamiseks, ja see sisaldas just nimelt ka online-meediat puudutavat osa," kinnitas ERR-i nõukogu esimees.

Seotud lood:

Eriti tähtsaks peeti Veidemanni kinnitusel rahastamise sõltumatuse fikseerimist. "See, et rahastust sõltub vahetult riigieelarvest, on olnud kogu aeg suureks komistuskiviks rahvusringhäälingu toimimisele, sest igal aastal tuleb oma positsioon seal välja võidelda," märkis Veidemann.

"Samal on näiteks Leedus rahvusringhäälingu rahastamine seotud kindlate allikatega nagu aktsiisid, mis ei tulene otseselt riigieelarvest. Rahastamismudeli kõikuvus ja sõltuvus poliitilistest tõmbetuultest ja otsustamisest on olnud rahvusringhäälingu eksisteerimise algusest peale häirinud selle toimimist," lausus Veidemann ja meenutas, et rahastamine küsimus oli arutelu teemaks juba 1994. aastal, kui koostati esimest rahvusringhäälingu seadust.

Küsimusele, kas rahastamise sõltumine poliitilistest tõmbetuultest on mõjutanud kuidagi ka ERR-i sisu sõltumatust, vastas Veidemann eitavalt. "Ma ei saa öelda, et ta oleks mõjutanud. Eks väikseid katseid on tehtud, aga siin on mitu filtrit vahel ja rahvusringhäälingu sõltumatus on tagatud hästi sellega, et tal on siiski oma nõukogu ja ta töötab oma seaduse alusel. Nii et selles mõttes on sõltumatus tagatud. Aga mitte finantsiliselt," rääkis Veidemann.

Eesti meediaettevõtete kaebus Euroopa Komisjonile

EML esitas täna kaebuse Euroopa Komisjonile, sest näeb Eesti meediamaastikul ebatervet konkurentsi läbi riigieelarve rahastatud ERR-i.

Esitatav kaebus puudutab peaasjalikult ERR-i poolset online-uudissisu tootmise rahastamist riigieelarvest. Liidu hinnangul ei ole see ERR-i seadusesttulenev ülesanne ja põhjustab meediaturul ebaausat konkurentsi.

Liit leiab, et online-uudiste tootmise osas on eraõiguslike uudisportaalide vahel täiesti piisav konkurents ning seetõttu on riigipoolne sekkumine põhjendamatu ja võrdset konkurentsi kahjustav. Eraõiguslikud uudisportaalid edastavad EML-i hinnangul uudiseid kiirelt, professionaalselt, laiahaardeliselt ja sõltumatult.

Meediaturg on viimastel aastatel ülemaailmselt arenenud jõudsalt ärimudeli suunas, kus üha suurema osa tuludest moodustab digitaalsete tellimuste tulu. "See motiveerib liidu liikmeid säilitama ja juurde looma vääriliselt tasustatud ajakirjanike töökohti. ERR-i poolne jõuline online-meedia laiendamine riigi rahastamisel suurendab süvenevat ebaausat konkurentsi erameediaga, kuivõrd erasektoril pole võimalik sellisel kujul mitte kunagi riigiga konkureerida," sõnati EML-i pressiteates.

"Täiendavalt ei saa avaliku ülesande täitmiseks pidada meelelahutusliku portaali menu.err.ee haldamist ja selle tarbeks sisu tootmist, voogedastusplatvormi Jupiter arendamist ja selle välismaise meelelahutusliku sisu hankimist ega spordisündmuste ülekandeõiguste ostmist ulatuses, mille vastu tunneb huvi ka erasektor," leiab EML.

Eesti Meediaettevõtete Liitu esindav Derling Primus juhtivpartner Piret Blankin ütles, et Eesti on tänasel päeval veel üks väheseid riike Euroopas, kes ei ole asunud enda ringhäälingu ülesandeid ja ringhäälingu rahastamise korda täpsemaks muutma. "Enamik teisi riike on seda teinud ise või siis Euroopa Komisjoni suuniste tulemusel," märkis Blankin.