Eesti Päevaleht kirjutas täna, et ERRi-i nõukogu vaatas eile läbi sponsorteadete taotlused järgmiseks aastaks, mida oli kokku 14. Taotluste maht oli 363 minutit, mis on viimase viie aasta väikseim. Samas pole varem nõutud, et terve aasta taotlused korraga lauale toodaks.

ERR-i nõukogu nõunik Karin Victoria Kuuskemaa ütles Delfile, et eile otsustati rahuldada kaheksa taotlust ja kokku lubati ülekannete juures reklaami ja sponsorteabe edastamist 147 minutit.

ERR-i nõukogu esimees Agu Uudelepp rääkis Delfile, et järgmiseks aastaks heaks kiidetud sponsorteadete maht on umbes selline, mis erakanalites näidatakse ära kahe ja poole päeva jooksul. „Rahvusringhääling näitab terve aastaga vähem reklaami ja sponsorteateid, kui seda näidatakse paari päevaga kommertskanalites,“ sõnas Uudelepp.

Uudelepp selgitas, et reklaami eetrisse valimiseks peab sündmus pakkuma suurt avalikku huvi. „Põhimõte, millest lähtuti, on kirjas seaduses, mis ütleb, et tegu on erandkorras loa andmisega, kui on eeldatavalt suurt avalikku huvi pakkuv sündmus. Sellepärast sai spordis toetuse näiteks Tartu maraton, mis oli selles nimekirjas ainus suur rahvaspordi üritus,“ ütles Uudelepp.

Peamiselt toetati nõukogus kultuurisündmusi, millel on ka rahvusvaheline mõõde. „Näiteks Jazzkaar, Pimedate Ööde filmifestival kui siinse kandi suurim filmifestival üldse. Need olid kõik sellised, mille puhul enamik ringhäälingu nõukogu liikmeid oli veendunud, et kriteerium suurest avalikust huvist on igal juhul täidetud. Rahvusringhääling peab täitma ka oma seadusest tulenevat kohust aidata kaasa Eesti kultuuri säilimisele ja arenemisele,“ lisas Uudelepp.

Rahuldatud said Kuuskemaa kinnitusel järgmised taotlused: laskesuusatamise IBU-karikasarja etapp Otepääl, Tartu maraton, Euroopa kergejõustikuföderatsiooni aastagala, EOK parimate sportlaste tänuüritus „Spordiaasta tähed“, Jazzkaar ja Jõulujazz, Eurovisiooni lauluvõistlus, Viini filharmoonikute kontserdid ja Pimedate Ööde filmifestival.

ERR-i nõukogu esimees nentis, et aeg-ajalt on tõusnud küsimus, kas rahvusringhääling peaks üldse sponsorteateid edastama. „Praegu on seadusandja ehk riigikogu selgelt väljendanud oma seisukohta, et erandkorras rahvusringhääling võib seda teha, ja nõukogu on lähtunud sellest seisukohast.“