ERR-i eetikanõunik saab kuus kümneid kaebusi ja ettepanekuid, süüdimõistvaid otsuseid pole sel aastal tehtud
Nagu varasematel perioodidel, puudutab suurem osa auditooriumi ettepanekuid ja märkusi ETV-d, seejärel Vikerraadiot, selgub ERR-i eetikanõuniku Tarmu Tammerki 2012. aasta esimese poolaasta ülevaatest.
Pea kõik ajakirjanduseetikat puudutavad kaebused said lahenduse ajakirjanduseetika nõuniku poolt, üks kaebus saadeti edasi lahendamiseks ka pressinõukogusse, kus langetati ERRi suhtes õigeksmõistev otsus.
Ajakirjanduseetika nõunik jälgib Tammerki sõnul ERR-i tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERRi saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ning vaidlustusi ja jälgib programmi tasakaalustatust.
Mõned näited kaebustest:
*Talumajapidamisele raamatupidamisteenust osutanud Ülli Adamson ETV kaebas saate Pealtnägija 9.11.11 eetris olnud saate peale ("Tüli raamatupidajaga seadis suure talu tuleviku ohtu"), sest leidis, et Pealtnägija esitas ebaõiget informatsiooni. Samuti ei olnud ta rahul, et saatejuht ei küsinud tema konkreetseid seisukohti saates esitatud süüdistustele, mistõttu puudus tal võimalus end kaitsta ning oma seisukohti adekvaatselt esitada.
Adamson ei soovinud Pealtnägija saates kaamera ees vastata talupidajate esitatud kriitikale, küll aga edastati saates tema kirjavahetust talupidajatega ja saate autoriga.
Kaebaja vastuväited ja täiendused ei ole eetikanõuniku hinnangul asjakohased, sest muudaksid loo millekski muuks. "Ajakirjanikul on õigus otsustada materjali mahukuse ja detailide üle, mida ta loos kasutab. Kirjavahetuse põhjal saab kinnitada, et Pealtnägija tegi piisavalt pingutusi intervjuu saamiseks," leidis Tammerk.
Kaebaja palus hinnangut ka pressinõukogult, kus langetati 24.05.2012 otsus, mis oli sarnane ERR-i ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguga: ETV ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
*Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kaebas samuti Pealtnägija loo peale Aardla poldri maaparandustööde toetusraha kasutamisest (1.02.2012 ja 7.03.2012). Ministri arvates oli Pealtnägija lugude rõhuasetus vale, üldsust eksitav, tendentslik ja pahatahtlik.
Eetikanõunik otsustas, et saate tegijad võtsid enne esimest saadet ühendust kõigi osapooltega, aga ametkonnad keeldusid intervjuude andmisest. Saate autorite ja ametnike kirjavahetusest ning saatejuhi selgitustest nähtus, et asjaosalistel oleks olnud võimalus vastata põhjalikumalt, kui seda tehti.
Seetõttu ei olnud saate tegemisel teadlikult eiratud teatud osapoolte seisukohti, kõlas otsus.
Esimese loo kohta võib Tammerki arvates järeldada, et rohkem kaalu oleks võinud Pealtnägija käsitluses saada asjaolu, et PRIA on asja uurinud ja tagasinõude esitanud. "Kui ministeerium oleks nõustunud esimeses loos esinema, oleks rõhuasetus saanud täpsem olla," leidis Tammerk.
Jätkuloos toodi Tammerki hinnangul välja ministeeriumi esindaja seisukohad kontrolli toimumise ja probleemidele lahenduste otsimise kohta, leidis nõunik.
"Tasakaalustatuse osas tuleb välja tuua ka telespetsiifiline aspekt: kui allikas ei nõustu kaamera ees intervjuud andma, vaid esitab ainult ametlikus stiilis napi avalduse, ei pääse selle allika seisukohad selliselt mõjule nagu nende osapoolte omad, kes saates esinevad. Seetõttu on teatud tasakaalustamatus taolistel juhtudel vältimatu," leiab Tammerk.
ERR-ile jagati ka kiitust. Näiteks kiideti otsereportaaže (positiivse üllatajana nimetati enim Margit Kilumetsa, Joosep Susi ja Taavi Libe Vikerraadiost) ning olümpiaprogrammide laia haaret (lisaks spordile ka kultuur, kohalik elu).
