"Täiesti on loobutud muistse vabadusvõitluse ideest ja ka etniline vahetegemine on kõvasti väiksem kui varem," kirjutas Bahovski oma Facebooki postituses. "Nagu autorid ise rõhutavad, oli Eesti keskajal tegemist erinevate õiguskogukondade, mitte rahvuste kui niisugustega."

Bahovski sõnul tõusevad raamatus esile kolm asja. Esiteks ei eitata Eesti lülitamisel Euroopa kultuuriruumi vallutust ja vägivalda.

Teisena märgib Bahovski, et Jüriöö ülestõus aastal 1343 ei ole selgelt määratletav rahvusliku konfliktina ja mille tagamaad jäävad ebaselgeks. Bahvoski sõnul tahtnuks ta rohkem lugeda Jüriöö ülestõusu historiograafiat ehk eri teooriaid selle kohta.

Samas ei suuda autorid Bahovski hinnangul täie veenvusega pakkuda alternatiivi. "Suhteliselt selgusetuks jääb ikkagi, miks kaotasid eestlased paljud õigused just pärast ülestõusu," lisas ta.

Kolmandana tõi Bahvoski esile keskaegse linnaarheoloogia osava kasutamise, mis lisab Eesti keskajale uusi tahke.

"Kokkuvõttes on selge, et sellega on Eesti ajalooteadus astunud selgelt välja rahvusromantilisest ja ideoloogilisest paradigmast," leidis Bahovski.

Raamatu väljaandja on Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut. Köite ülesehitus lähtub taotlusest esitada kõige uuemale uurimisseisule tuginev ülevaade keskaegse Liivimaa ajaloost, rõhuga tänapäeva Eesti alal.