Erki Savisaar: kui keskerakondlased oma asju meedia vahendusel klaarivad, siis ei saa me täita oma peamist eesmärki
Riigikogu liige Erki Savisaar ütles intervjuus Delfile, et kui keskerakondlased klaarivad oma asju meedia vahendusel, siis ei saa erakond täita oma peamist eesmärki, milleks on konstruktiivne kriitika Reformierakonna valitsuse suunas.
Ta selgitas ka, et loobus Raplamaa piirkonna esimeheks kandideerimast, kuna paljude erakonnakaaslaste emotsioonid olid piisavalt pingul. Samas rõhutas ta, et hõõrumistest hoolimata saab Keskerakond hakkama.
Olukord Keskerakonnas tundub olevat üsna keeruline, tekkinud on kaks leeri, kel tuleb samas omavahel kohati ikkagi kokkuleppele saada ja erakonna nimel ka teineteist toetada. Kuivõrd pingeline see vastasseis erakonnas seestpoolt vaadates tundub?
Tegelikult on meedial väga suur roll selles, et kõik, mis Keskerakonnas juhtub, sedavõrd suureks puhutakse. Ajakirjandus konkureerib Eestis kõvasti, ja selleks, et maksimaalselt reklaami müüa ja klikke teenida, tulebki kirjutada ilmast, Saagimist ja Savisaarest (nagu ütles teie boss Hans H. Luik).
Kui kõik ajakirjanikud nii suure entusiasmiga kirjutaksid ka Eesti majandusprognoosi värskest langetamisest ning sellest, kui palju meil on jätkuvalt vaesuses elavaid lapsi, siis oleks lootus, et meil õnnestub ühiselt hakata riigi suurimaid probleeme lahendama.
Jah, Keskerakond on suurim erakond ning suurim opositsioonijõud, kuid see, mis toimub ühel või teisel piirkonna aastakonverentsil, ei ole tegelikult Eesti elu sõlmküsimus. Mul on kahju, et koalitsiooni töövõimetust nii põhjalikult ei kajastata.
Kuivõrd keeruline on erakonnana tegutseda, kui on jõuliselt eristunud kaks leeri?
Loomulikult on lihtsam töötada, kui omavahelisi hõõrumisi või eriarvamusi pole, kuid Keskerakond on sedavõrd suur erakond, et eriarvamused on paratamatud, kuid me [saame] demokraatlikult igal juhul hakkama.
Keskerakonna poliitikud debateerivad, tihti ka vaidlevad tuliselt paljudel teemadel — kui seda meedias „vastava” nurga alt kajastada, on ka sellest võimalik kirjutada pealkirju „kodusõda”, „lõhenemine” ja nii edasi. Tegelikkuses on Keskerakond alati oma asjadega hakkama saanud, ja saame ka seekord.
Kahe leeri võitlus on välja paistnud ka seetõttu, et mitmes piirkonnas on juhatuse valimisel üles seatud vastasleeride kandidaadid. Te olite kandideerimas Raplamaa piirkonnas esimeheks Mailis Repsi vastu. Miks sellest loobusite?
Ma olen erakonna juhatuse liikmena Raplamaa piirkonna kuraator ning kavatsen kindlasti tööd teha, et ka sellel Keskerakonna jaoks väga perspektiivikal piirkonnal väga hästi läheks. Jah, kaalusin ka piirkonna esimeheks kandideerimist ning sain selles osas ka erakonnast positiivset tagasisidet. Arvestades aga paljude erakonnakaaslaste piisavalt pingul emotsioone, pidasin mõistlikuks sel korral mitte kandideerida.
Kuivõrd oluliseks Teie kahe poole ühendamist peate ja kuidas seda teha saaks?
Nagu juba ütlesin, siis Keskerakond on alati oma asjadega hakkama saanud, ja ma ei näe, miks seekord peaks minema teisiti.
Abilinnapead võtsid erakonna ühendamise missiooni oma kätesse ja püüdsid leida kokkuleppele jõudmise võimalust. Mida sest ettevõtmisest ja kirjast arvate? Kas olete nõus, et kodurahu saavutamata läheb keeruliseks järgmiseid valimisi võita ja uut valitsust moodustada?
Kõigil Keskerakonna liikmetel on erakonna ja selle tuleviku ees ühine vastutus, ju siis nad leidsid, et see on nende jaoks parim lahendus. Ma olen nõus sellega, et kui keskerakondlased oma asju meedia vahendusel klaarivad, siis ei saa me täita oma peamist eesmärki, milleks on konstruktiivne kriitika stagneerunud Reformierakonna valitsuse suunas.
Abilinnapead tõstatasid ka Tallinna linnavolikogu ühtsuse küsimuse – see võib sattuda löögi alla, kui Simsonit toetavad riigikogulased volikokku naaseks. Kui tekiks võimalus riigikogu liikmena ka Tallinna linnavolikokku kuuluda, kas läheksite?
Seda ei ole mõtet enne arutada, kui selline olukord peaks tekkima. Täna olen ma riigikogu liige ja pean täitma ülesandeid, mis selle mandaadiga kaasnevad.
Kuhu suunas Teie meelest erakond peaks edasi liikuma – kas oleks vaja muutusi ja kuidas muutused või nende vältimine erakonna väljavaateid mõjutaks? Kas erakonnale oleks kasulik ja mõistlik, kui Teie isa jätkaks erakonna eesotsas?
Keskerakonna kõrgeim organ, erakonna kongress, on oma otsused teinud ning sellest peavad ka erakonna liikmed lähtuma.
Abilinnapea Arvo Sarapuu viitas, et Edgar Savisaar juhib kaht suurt organisatsiooni: erakonda ja linna, ning see pole lihtne töö. Ta on seda tööd ka üsna kaua teinud. Kas see pole tervisele ohtlik sama moodi jätkata?
Edgar Savisaar on kinnitanud, et tahab ja jaksab neid ameteid pidada. Tallinlased on andnud talle rekordilise mandaadi ning volikogu on valinud ta linnapeaks. Keskerakonna kongress on valinud Edgar Savisaare erakonna esimeheks. Nii lihtne see ongi.
Kas olete mõelnud ise isalt erakonna juhtimise ühel hetkel üle võtta, kas sellest variandist on temaga juttu olnud?
Ei, sellist plaani pole ma pidanud.
Abilinnapead tegid ka ettepaneku, et Te isa suunduks linnavolikogu etteotsa, et sealset fraktsiooni koos hoida. See usutavasti toimiks, aga kas see oleks tervist säästvam? (Esmaspäeval teatas Savisaar, et ta volikogu juhtima minna ei plaani.)
Kuna tõepoolest seda ei juhtu, siis pole mõtet ka selle üle pikemalt spekuleerida.
Edgar Savisaare nimi on kõlanud ka presidendikandidaatide kontekstis. Kas ta on öelnud, et soovib kandideerida, ja millised šansid tal oleks?
Üsna kõnekas on see, et Edgar Savisaart soovib küsitluste järgi näha Eesti vabariigi presidendina 14 protsenti inimestest — see on päris tugev toetus. Keskerakonnal on parlamendis piisavalt jõudu, et välja tulla oma presidendikandidaadiga, ja neid arutelusid hakkame peatselt ka erakonna sees pidama.
