ERITEADE | Valitsus kinnitas pärast eriolukorda edasi kehtivad piirangud ja leevendused

 (365)
Valitsuse pressikonverents 23.04.2020
Peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsilFoto: Jaanus Lensment

Valitsus otsustas pikendada alkoholi müügi piiranguid ja määras COVID-19 diagnoosi saanutele ning nendega kokku puutunutele kohustusliku karantiini.

Seoses eriolukorra lõppemisega ööl vastu 18. maid kiitis valitsus e-istungil heaks neli korraldust, millega kinnitati pärast eriolukorda jätkuvad piirangud ja sätestati leevendused. Eriolukorra lõppedes kehtib Eestis edasi tervishoiualane hädaolukord.

Valitsuses heakskiidetud piirangud ja leevendused teemade kaupa:

ALKOHOLIMÜÜGI PIIRANG

Esiteks kinnitas valitsus korralduse, millega piiratakse 18. maist jätkuvalt alkoholi müüki kõigis müügikohtades, sealhulgas restoranides ja baarides kella 22-st õhtul kuni 10-ni hommikul. Piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava laeva või lennuki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale. Alkoholimüügi piirang kehtib toitlustusasutustele, seal hulgas baaridele ja teistele sarnastele müügikohtadele kuni 1. juulini.

Vastav korraldus tuleb avaldada massiteabevahendites ning selle kohta saadame ametliku teavituse. (Korraldus artikli all)

KARANTIIN

Teiseks kinnitas valitsus korralduse, millega kehtestatakse pärast eriolukorra lõppu karantiin COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nendega koos elavatele lähikontaktsetele.

COVID-19 haigel on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast lahkuda. See kehtib ka varjupaiga- ja turvakodu jmt teenuse kasutajatele, kes peavad jääma karantiini oma viibimise kohta.

Haige lähikontaktsed tohivad väljaspool elukohta liikuda piiratud ulatuses üksnes juhul, kui neil pole haigustunnuseid. Kodust tohib lahkuda igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see pole muul viisil võimalik, ja õues viibimiseks, kui võetakse kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning toimitakse vastavalt Terviseameti juhistele.

Samuti tohib isik lahkuda, kui on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Vastav korraldus tuleb avaldada massiteabevahendites ning selle kohta saadame ametliku teavituse. (Korraldus artikli all)

KARANTIIN

RIIGIPIIRI ÜLETAMISE PIIRANGUD JA KARANTIIN

Kolmandaks kinnitas valitsus korralduse, millega pikendatakse Eesti riigipiiri ületamise piirangut ja 14-päevast karantiini riiki sisenemisel inimestele, kellele see kehtis ka varem.

Ilma karantiinita saavad üle piiri Eestisse tulla haigustunnusteta Läti ja Leedu kodanikud, elamisloa või elamisõiguse omanikud.

Eestisse saavad tulla ka haigustunnusteta Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel nagu lähisugulasega kohtumine, matused, pulmad, haigusjuhtumid.

Jätkuvalt tohib Eesti riigist läbi sõita haigustunnusteta välismaalane, kes liigub siitkaudu oma koduriiki.

Riiki tohivad jätkuvalt ilma karantiinita siseneda ning ei pea karantiini minema kõik need haigustunnusteta inimesed, kellele see õigus laienes ka varem. Näiteks kauba ja tooraine transportijad, rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud isikud, Eestis tegutseva ettevõtte tehnoloogilise tööga seotud inimesed, tervishoiuteenuste osutajad, diplomaadid, rahvusvahelise sõjalise koostöö raames saabuvad inimesed jt.

KEHTIMA JÄÄVAD LIIKUMISPIIRANGUD JA LEEVENDUSTE ERITINGIMUSED

Neljandaks kinnitas valitsus korralduse, millega pikendatakse valdavat osa liikumispiirangutest ja täpsustatakse nende rakendamisel ette nähtud tingimusi.

2+2 reegel

Avalikus kohas ja siseruumides jääb kehtima nn 2+2 reegel, mis tähendab, et väljas või siseruumis tohib liikuda koos kuni kaks inimest, kes peavad hoidma teistest kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti perekondadele ega kodudele. Reegel kehtib üle Eesti kõikide tegevuste puhul, mis ei toimu kodustes tingimustes.

Müügisaalides ja teenindussaalides

Müügisaalides ja teenindussaalides, toitlustuskohtades ning kaubanduskeskuste üldkasutatavates ruumides peab valdaja tagama 2+2 reegli täitmist. Müügi- ja teenindussaali sisenemisel ja väljumisel peab nii töötajate kui klientide jaoks olema tagatud desinfitseerimisvahendite kasutamise võimalus.

Toitlustusettevõtted kella 22-st kohapealseks ajaviitmiseks kinni kuni 1. juulini

Alates kella 22-st on endiselt külastajatele suletud toitlustusettevõtted, küll aga on lubatud toidu kaasamüük. Pärast 1. juulit saavad toitlustusettevõtted olla avatud piiranguteta.

Osad meelelahutusasutused jäävad suletuks

Pärast eriolukorra lõppu jäävad endiselt suletuks ööklubid, kasiinod ning mänguautomaatide saalid, vesipiibukohvikud, täiskasvanute klubid.

Tallinn-Stockholmi vahel kruiisida ei saa

Kehtima jääb huvireiside keeld Tallinna ja Stockholmi vahelises laevaliikluses.

Ajaviite- ja meelelahutusteenused

1. juunist tohivad külastajatele uksed avada meelelahutusteenuste pakkujad, näiteks keegli-, bowlingu- ja piljardisaalid, aga ka laste mängutuoad. Teenuse osutaja peab tagama teenuse pakkumise kohas kuni 50 protsendi täituvuse nõude täitmise, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmise vastavalt terviseameti juhistele. Keegli, bowlingu või piljardi spordina harrastamisel kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Saunad, spaad, basseinid, veekeskused

1. juunist tohivad külastajatele uksed lahti teha saunad, spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Tagatud peab olema 2+2 reegli täitmine, inimeste hajutatuse nõue, 50 protsendi täituvuse nõue ja desinfitseerimisnõude täitmine vastavalt terviseameti juhistele. Ujumistreeninguteks kehtivad sportimise osas toodud reeglid.

Jumalateenistused

Lubatud on avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused juhul kui järgitakse 2+2 reeglit ning tagatud on desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Avalikud koosolekud

Avalikke koosolekuid tohib pidada ainult juhul kui järgitakse 2+2 reeglit.

Sisetingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui tagatakse kuni 50 protsendilise täituvuse nõude täitmine. 18. maist tohib osavõtjaid olla kuni 10 inimest; 1. juunist 50 inimest ning alates 1. juulist kuni 500 inimest.

Välitingimustes tohib avalikke koosolekuid pidada juhul kui korraldaja tagab alates 18. maist osalejate arvu mitte rohkem kui 100 inimest ning alates 1. juulist osalejate arvu mitte rohkem kui 1000 inimest. Järgida tuleb 2+2 reeglit.

Avalikud üritused

Kuni 30. juunini on keelatud kõik avalikud üritused.

Erandina on lubatud vabas õhus toimuvad avalikud üritused, mille külastajad viibivad autos, näiteks autokinod ja –kontserdid. Ürituse korraldaja peab tagama 2+2 reegli täitmise, autost ei tohi väljuda vältimatu vajaduseta ning autode parkimisel peab jääma piisav vahemaa. Ürituse korraldaja peab vajadusel tagama ürituse läbiviimise kohas desinfitseerimisvahendite olemasolu.

1. juulist on lubatud kinoseansid, etendused, kontserdid, konverentsid, laadad, festivalid ja muud avalikud üritused, ka siseruumides ja välitingimustes pealtvaatajateta spordivõistlused on lubatud juhul kui järgitakse 2+2 reeglit, siseruumide täituvus on maksimaalselt 50 protsenti. Kokku ei või ühelgi siseüritusel osaleda rohkem kui 500 inimest, ka siis, kui ruumi 50-protsendiline täituvus on sellest suurem. Välitingimustes on lubatud osavõtjate arv kuni 1000 inimest.

Haridus

Põhikoolides, gümnaasiumides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides (välja arvatud ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuses), samuti täienduskoolitusasutustes, huvitegevuse ja huvihariduse ning avatud noortekeskuste tegevuses tuleb järgida: 2+2 reeglit; õppijate rühmas tohib olla kuni kümme inimest (välja arvatud eksamitel); eksamite korraldamisel peavad õpilased olema eksamiruumis hajutatud; samuti tuleb hajutatult korraldada õppijate rühmade liikumist ning ühiskasutatavad asjad tuleb pärast kasutamist desinfitseerida.

1. juunist tohib huviharidust ja –tegevust korraldada viisil, et järgitakse 2+2 nõuet, siseruumide täituvus on maksimaalselt kuni 50 protsenti ning välitingimustes tagab korraldaja osalejate arvu, mis pole suurem kui 100 inimest. Sportimisega seotud huviharidus või –tegevus sätestatakse eraldi.

12. juunist tohib korraldada noortelaagreid ja õpilasmalevaid kui tagatakse 2+2 nõue; osavõtjaid on maksimaalselt kuni 300 ning ühes rühmas kuni 20 inimest. Korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Autokoolides ja mujal tuleb sõiduõppel arvestada, et autos tohib viibida üksnes õpetaja ja õpilane, sõidukis on desinfitseerimisvahendid. Koolituse korraldaja puhastab pärast igat sõidutundi need pinnad, mida õpilane on katsunud.

Sportimine

Õues tohib sportida, treenida ning pidada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on järgitud 2+2 reegel ning osalejaid maksimaalselt 10 ja korraldaja on taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Alates 1. juunist tohib osalejaid olla maksimaalselt 100 ning korraldaja peab olema taganud desinfitseerimisvahendite olemasolu. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Välitingimustes on lubatud korraldada ilma pealtvaatajateta spordivõistluseid kui osalejaid on maksimaalselt 100. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu.

Sisetingimustes tohib sportida, treenida ning korraldada spordi- ja liikumisüritusi juhul kui on tagatud 2+2 nõude järgimine, maksimaalselt 50 protsendi täituvus, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning kui osalejaid on maksimaalselt 10. 1. juunist grupi suurust enam piiratud ei ole, kuid jätkuvalt tuleb arvestada 50 protsendi täituvuse ja 2+2 reegliga. Sama kehtib ka treeningrühmade kohta. Piirang ei kehti kõikide spordialade võistkondadele, kui järgitakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust tulenevaid nõudeid ning Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningul ja meistriliiga treeningul.

Muuseumid ja näitusasutused

Muuseumite ja näitusasutuste külastamisel tuleb järgida 2+2 reeglit; rühmakülastuse korral võib külastajaid olla grupis maksimaalselt kümme; tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Külastajate poolt sagedasti puudutavaid pindu tuleb sagedasti puhastada. Korraldaja asendab võimaluse korral füüsilisel kandjal olevad tasuta infomaterjalid digitaalsetega. Samuti ei korraldata ühiselt kasutatavate vahendiga loovtöid, töötubasid või kui korraldatakse, siis tagatakse iga kasutaja järel nende desinfitseerimine

Kehtestatud piirangud ja meetmed kehtivad korralduses nimetatud tähtajani või korralduse muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant.

KORRALDUS
16. mai 2020 nr 171

Alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine riigis tervikuna ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00

Alkoholiseaduse § 36 lõike 1 punkti 1 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut:

1. Avaliku korra tagamise huvides peatada riigis tervikuna alkohoolse joogi jaemüügi õigus ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00.

2. Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama ja sadama julgestuspiirangu alal asuvale müügikohale.

3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata.

4. Alkoholiseaduse § 49 lõike 4 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete täitmise ning alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. 5. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS CoV-2 leviku tõkestamiseks piirangud. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise meetme mõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud piiranguid järgima ning ära hoida viiruse levikut, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.

Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär
KORRALDUS
16. mai 2020 nr 170

Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele isikutele Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 3 alusel ning arvestades sama paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõikes 6 sätestatut kehtestada isikute karantiinis viibimise nõuded eesmärgiga vältida ja tõkestada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2
haiguskoldest väljapoole levikut järgmiselt:

1. Isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

2. Punktis 1 nimetatud piirang ei kehti, kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

3. Isikul, kes elab punktis 1 nimetatud isikuga koos või viibib püsivalt samas viibimiskohas, on keelatud sealt lahkuda, välja arvatud juhul, kui tal puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid ja esinevad järgmised asjaolud:

1) kui ta on tervishoiutöötaja või avalikku ülesannet täitev isik, et täita oma tööülesandeid, kui isik jälgib oma tervist tähelepanelikult ning järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
2) kui ta hangib elukoha või viibimiskohaläheduses igapäevaseks toimetulekuks
hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik, ja kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
3) kui elukohas ja viibimiskohas on välistatud igasugune kontakt COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
4) õues viibimiseks, kui ta võtab kasutusele kõik meetmed võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks;
5) kui isik on saanud punktis 2 nimetatud korralduse.

4. Korralduses kehtestatud nõuete üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates vajaduse korral ametiabi korras Politsei- ja Piirivalveameti.

5. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus.

6. Korraldus jõustub 18. mail 2020. a ja kehtib kuni 1. juulini 2020. a.

Korralduse andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna COVID-19 on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult ning mille kulg võib olla raske või eluohtlik. Samuti puudub või pole kättesaadav haigusele efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse.

Korraldusega kehtestatavad nõuded, meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks nakkushaiguse leviku tõkestamiseks isikute karantiinis viibimise nõuded. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Nakkushaiguse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on korrakaitseseaduse § 23 lõike 4 kohaselt 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning hoida ära nakkushaiguse
levik, võib määrata korduvalt.

Korraldust saab vaidlustada, esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.

Jüri Ratas
Peaminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!