ERITEADE | COVID-19 nakatunud kodutu peab püsima varjupaigas

 (41)
Kodutute öömaja Alasi tänaval
Kodutute öömaja.Foto: Andres Putting

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.

Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib ka nendele varjupaigas või turvakodus viibivatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.

Teistele varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused, nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.

Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ning muu vajalik abi. Turvalisuse tagamiseks varjupaigas või turvakodus on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.

Arvestades, et varjupaiga- ja turvakoduteenuse puhul on tegu vältimatu sotsiaalabiga, peab olema tagatud nii teenusele naasvate kui ka uute klientide vastuvõtmine. Teenusepakkujal tuleb olemasolevaid võimalusi kasutades tagada uute klientide eraldamine 14 päevaks.

Seotud lood:

Praeguseks on teada kaks COVID-19 nakatunut, kes on regulaarselt viibinud Tallinna varjupaikades.

Eestis on 18 varjupaigateenuse pakkujat. Kohtade arv varjupaikades kokku on 626. Enim teenuskohti on Tallinnas – 264, Tartus – 52, Narvas – 61 ja Pärnus – 62. Ainult täisealistele turvakoduteenust pakkuvaid asutusi on 3 – Narvas, Haapsalus ja Raplas.

Korraldus jõustub allkirjastamisel. Piirangud kehtivad kuni korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Korralduse täistekst:

KORRALDUS
09.04.2020 nr 62
Peaministri 26. märtsi 2020. a korralduse
nr 52 „Eriolukorra juhi korraldus
liikumisvabaduse piirangu kehtestamiseks
COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse diagnoosiga isikutele ja
nende isikutega koos elavatele või samas
elukohas püsivalt viibivatele isikutele“ ja 3.
aprilli 2020. a korralduse nr 58
„Eriolukorra juhi korraldus
hoolekandeasutustes liikumisvabaduse
piirangu kehtestamise kohta“ muutmine
Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi
2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil
“ kehtestatud eriolukorrast:
1. Täiendada peaministri 26. märtsi 2020. a korraldust nr 52, millega peaminister eriolukorra
juhina kehtestas liikumisvabaduse piirangud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
diagnoosiga isikutele ja nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele
isikutele, punktiga 41
järgmises sõnastuses:
„41
. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse käesoleva korralduse tähenduses ka
varjupaiga- ja turvakoduteenuse osutamise kohta.“.
2. Täiendada peaministri 3. aprilli 2020. a korralduse nr 58, millega peaminister eriolukorra
juhina kehtestas liikumisvabaduse piirangu hoolekandeasutustes, punkti 2 alapunktidega 46
järgmises sõnastuses:
„4) isiku kohta, kes vajab haiglaravi;
5) isiku lahkumisel politseiametniku korraldusel;
6) isikute elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.“.
3. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta.
4. Korraldus jõustub allakirjutamisel.
Liikumisvabaduse piirangud kehtestatakse, sest viiruse leviku risk on väga kõrge ja seetõttu on
praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata isikute liikumist ja
2 (2)
koosviibimist. Liikumisvabaduse piirang on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka
avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Põhjendused
ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse
veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28
lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse §
47 kohaselt 2000 eurot.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30
päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama.
Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse
seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Ratas
Eriolukorra juht

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!