ERISAADE | Võrdõiguslikkuse mittetoetamisest kaotavad enim Eesti naised. Märtsis oli rahandusministeerium veel projektide poolt

 (238)
Rait Kuuse
Rait KuuseFoto: Martin Pedaja

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse kirjeldab kummastavat olukorda: aasta alguses vaadati rahandusministeeriumi all võrdõiguslikkuse projektid läbi, kiideti heaks ja tehti makseid. Nüüd äkki peatatud.

Eelmise nädala lõpus said kolm sotsiaalministeeriumi poolt rahastatavat mittetulundusühingute rühma teada, et rahandusministri meelest ei või neile enam lepingutega ette nähtud makseid teha. Nimelt otsustas rahandusminister Martin Helmet asendanud IT ja väliskaubandusminister Raul Siem oma korraldusega peatada kolme sotsiaalministeeriumi tellimusel võrdõiguslikkuse teemalisi projekte ellu viinud MTÜ-dele mõeldud maksed. Delfi „Erisaate“ stuudios rääkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, mille üle vaidlus käib. Ta imestas, et alles märtsis oli sama asja rahandusministeeriumi osavõtul arutatud ja siis kiideti samade MTÜ-de maksed igati heaks ning kanti raha üle. Nüüd aga käitutakse ootamatult täiesti vastupidi. Kuuse seletab saates ka seda, millega need projektid tegelevad ja tõdeb, et maksete peatamisest kaotavad kõige enam Eesti naised. Saatejuht on Raimo Poom.

Seotud lood:

Saate alguses seletab sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse üksipulgi lahti tekkinud küsimuse ajaloo. „Vaidluse all on kolme võrgustiku projektide rahastamise hasartmängumaksust laekuvast tulust. Eelmise nädala lõpus ja selle alguses saime teada, et riigi tugiteenuste keskus on rahandusministeeriumi korraldusel peatanud korralise makse tegemise nendele ühingutele,“ rääkis Kuuse.

„Need projektid aga algasid käesoleva aasta jaanuarist. Riigi tugiteenuste keskus on juba teinud kaks makset selle aasta jooksul nendele organisatsioonidele. Aasta algusest, kus meil oli selle teemaline arutelu riigi tugiteenuste keskuse juhtidega ja rahandusministeeriumiga, siis jõuti selle käigus selleni, et riigi tugiteenuste keskusel puudub õiguslik alus nende maksete mitte tegemiseks. Näiteks aprillikuus makse tehti, kuigi märtsikuus olime sama teemat arutanud,“ märkis ta tekkinud vasturääkiva olukorra kohta ja nimetas seda kummaliseks.

„Mõnes mõttes võib ütelda, et see käitumine, mis praegu on riigi tugiteenuste keskuse ja rahandusministeeriumi poolt, on mõnevõrra kummastav. Ma saan aru poliitilisest debatist, et milline maailm peaks meid ümbritsema ja see ongi poliitikute asi pidada, aga avaliku teenistuse poole pealt sellist käitumise muutust oli keeruline ette ennustada.“

Asekantsleri seletuse järgi on kogu see erinevate ühingute toetamine on väga pika ajalooga teema. „Riigikogu juures varem tegutsenud hasartmängumaksu nõukogu, esindas kõiki riigikogu erakondi, sealhulgas ka tänase valitsuse koalitsioonierakondi. [Hasartmängumaksunõukogu] toetas sarnaseid projekte ja organisatsioone väga pikki aastaid. Kui seadust hiljuti muudeti, et ministeeriumid ise otsustavad oma strateegiliste partnerite üle, oli ka seletuskirjas antud selge suunis, et selliste ühingute toetamine sarnastel põhimõtetel jätkub. Sotsiaalministeerium on selle eest ka seisnud.“

Riigikontroll asus selle aasta alguses tõlgendusele, et kõik projektid võibolla ei mahu selle hasartmängumaksu seaduse volitusnormi alla. Seejuures jutt ei käinud mitte tänastest projektidest, vaid mineviku omadest. Ministeerium jäi siin eriarvamusele, kuid nõustus, et tulevastes otsustes respekteerime riigikontrolli tähelepanekut ja püüame seda parimal moel arvestada. Küll aga projektid, mis on otsustatud või juba ellu viidud, ei kuulu üle vaatamisele. Seda on kinnitanud ka riigikohus oma praktikaga.“

Kuuse sõnul on rahandusministeeriumi alluvuses asuva riigi tugiteenuste keskuse äsjasest otsusest seega tekkinud kummaline olukord, kus projektide kohta, mida täna rakendatakse, mida pole kehtetuks tunnistatud, on otsustatud, et makse tegemine viibib. „Ministeeriumid peavad loomulikult leidma lahenduse,“ lausus ta. „Piinlik moment on see, et rahastuse saanud ühingud pole mitte midagi valesti teinud, pole midagi tegemata jätnud. Nad on viletsas olukorras kahe ministeeriumi erineva tõlgenduses küsimuses. Kusjuures sotsiaalministeeriumi vaatest peaks nende projektide elluviimisega jätkama ja see täna peetav vaidlus peaks olema täiesti eraldiseisev vaidlus.“

Rääkides lahendusest ütles Kuuse, et sotsiaalministeerium kaalub erinevaid variante, kuid nende esimene nõue on, et maksed nüüd viivitamatult sooritataks. Ta andis mõista, et maksed peatanud rahandusministeerium ja riigi tugiteenuste keskus läheb otseselt vastuollu omaenda varasema käitumisega. „Meie tänane nõudmine on see, et need maksed tuleb riigi tugiteenuste keskusel viivitamatult ära teha. Seda toetab see, et kõik projektid ja rahastuse otsused on endiselt jõus. Haldusaktid on teinud ka riigi tugiteenuste keskus ise. Riigi tugiteenuste keskus on meie koostööleppe järgi kohustatud hindama kõikide projektide taotlejate abikõlblikkust ja nad on pidanud seda abikõlblikuks ja teinud juba kaks makset nendele ühingutele. Täiesti pragmaatiliselt mõistetamatu käitumine praegusel hetkel.“

Saate teises pooles räägib Kuuse lahti, mida võrdõiguslikkuse projektidega täpsemalt tehakse. Asekantsleri jutust selgus, et järsu ja laia joonega tehtud otsusest kannatavad kõige enam Eesti naised, nii maal kui linnas.

„Pole ju saladus ja siin pole erilist vaidlust, et Eesti on Euroopa Liidus suurima palgalõhega riik, mis tähendab, et naised teenivad meestest vähem,“ tõi Kuuse välja suhteliselt hästi tuntud fakti.

„Siin on palju erinevaid mõjutajaid ja põhjusi ja seda on osaliselt raske selgitada, et mida parandama peaks. Aga suur osa on sellistel soostereotüüpidel, et kuidas me mõtleme, käitume ja otsuseid teeme. Hea näide naiste puhul ehk on see, kui palju naisi tegutseb IT alal, mis on täna Eestis kõige kõrgemini tasustatav valdkond. Neid on vähe. See hakkab pihta aga juba koolipõlves tehtavate valikutega, et kes õpib IT-d ja kes kudumist. Kõik sellised küsimused mõjutavad tulevikus inimeste heaolu ja toimetulekut.“

Tema sõnul aitavad võrdõiguslikkuse projektid enamuses just selliseid küsimusi lahendada ja seetõttu on maksete kinnipidamisest suurim oht kannatada saada Eesti naistel. „Kui rääkida, millega need projektid tegelevad ja kus on suurem mõju, siis üks suurim mõju on selles, millises olukorras ja kui haavatavad on naised meie ühiskonnas. Sellest vaidlusest praegusel hetkel, nende organisatsioonide mittetoetamisest kaotavad kõige rohkem Eesti naised.“

Ta tõi välja konkreetseid lõike tööst. „Näiteks Eesti naisuurimuse teabekeskuse partneriks on personalijuhtimise ühing PARE, kelle roll on tegutseda selles suunas, et tööandjate personaliotsused poleks diskrimineerivad. Et seal oleks võrdsed võimalused, et ei diskrimineeritaks erinevaid kandidaate, ei toimuks kiusamist. Samuti on nende partner ka Oma Tuba, kes kirjutavad erinevaid artikleid, peavad blogi, mis puudutavad naiste õigusi laiemalt.“

„Kui võtame Eesti naisteühenduste ümarlaua. Seal on projekti partneriteks ka väga respekteeritud ühingud: Lasteaednike liit, Maanaiste ühendus. Kõik, kes tegelevad ka maapiirkondades sellega, mismoodi maapiirkondades naised hakkama saavad, mis on nende väljakutsed. Alates perevägivallast, lõpetades erinevate töö- ja karjäärivalikuteni. Näiteks haridussüsteemis, et kuidas õpetajad oleksid teadlikud, kuidas suunata noorte erialavalikuid. Kuidas arvestada sellega, et nii poisid kui tüdrukud saaksid end tulevikus maksimaalselt realiseerida, kuidas tunnustada nende andeid.“

Saates räägin Kuuse ka sellest, mida võrdõiguslikkuse projektidega veel on saavutatud, mis on hagelemine ja kas nende projektide tulemused on ka mõõdetavad.