ERISAADE | Võimuliitlased Ernits ja Karilaid: Lemetti sai Reformilt juhtnööre. Maaelu vallas hakatakse varsti käsi raudu panema
Kuidas käsitlevad võimuliidu poliitikud valitsuse eilsete otsuste järel ehk maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ja minister Mart Järviku vabastamise järel tekkinud tohuvabohu? Kas ametnikud peavad seadusi täitma, kas president tegi õige avalduse?
Delfi kutsus taaskord valitsuses skandaalseks kiskunud asju stuudiosse selgitama riigikogulased otse võimuerakondade tipust – Jaanus Karilaiu Keskerakonnast ja Peeter Ernitsa EKRE-st. Saadet juhtis Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom.
Mõlemad valitsuserakondlased väljendasid üllatust, et avalikkus on eilsetele valitsuse ostsutele, eriti maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti vabastamisele nii valulikult reageerinud.
„Poliitilise tahte ellu viimiseks on seadustest tulenevalt selliseid vangerdusi võimalik teha. Praegu tehti kirik keset küla, kuna koostööd ei olnud, siis läks kantsler ja läks ka minister,“ märkis Karilaid.
Ernits seletas , et koostöö minister Mart Järviku ja kantsleri vahel oli tema teada häiritud juba ammu. „Kuulen nüüd seda seakisa, et kantsler läks rääkima õigusrikkumisest, et nüüd selle pärast karistatakse, ka vabariigi president räägib seda piinlikku juttu. Tegelikult on seaduse järgi kuus kuud. Kui suhted ei klapi, siis on ainult sellel põhjusel lahti lasta. See oligi samasugune konkreetne asi. Minister Järvik rääkis seda mulle ja pajudele juba suvest saadik. See oli palju varem, kui kantsleri prokuratuuri minek.“
Kuidas aga jääb peamise küsimusega, mis on tekkinud kantsleri vallandamisest. Kas ametnikud peavad ikkagi seaduste järgi talitama või siis alluma vastuvaidlematult poliitikute tahtele. Mõlemad kinnitasid, et siiski tuleb seadustest kinni pidada.
„Poliitilist tahet tuleb viia ellu õiguslikus raamistikus, seda ei saa ellu viia seadustega vastuolus, elementaarne. Ma olen täna täiesti veendunud, et leitakse eelmisest veel parem minister ja veel parem kantsler,“ lubas Karilaid.
„Loomulikult seaduste piires,“ sõnas ka Ernits. Aga oli pahane, et Järvik ei vallandanud Lemettit varem, kui poleks saanud praegu tekkinud muljet jätta. Ernitsa sõnul loopisid lemetti ja maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler ministrile kaikaid kodaraisse. Selle kohta olevat ta saanud isegi veterinaar- ja toiduameti (VTA) juhtidelt huvitava info. „VTA juhid pöördusid hiljuti huvitava toetusega meie poole, et kantsler Lemetti tuleks minema pühkida, kuna ta saab juhtnööre Reformierakonnast. Lemetti oleks ammuilma pidanud koha kaotama.“
Karilaid leidis, et see on tõsine probleem. „See on tõsine probleem, kui kantsler hakkab parlamendi opositsiooni varustama infoga ja sellega probleeme võimendama, selle asemel et tuua see ministri, valitsuse lauale.“
Samas kontrollis riigisekretär avalikkuses esitatud väiteid ning kinnitas neid oma raportiga. Ernits arvas, et riigisekretär ei teinud oma tööd korralikult. „Kui ma olen minister ja näen bardakki oma allasutustes ja ma ei tohi sekkuda ja juhtida tähelepanu, mis seal toimub..? Tulge mõistusele, nii ei saa riiki juhtida! Aga, mis puudutab VTA-d ja listeeriat [riigisekretäri raportis], siis siin ma arvan, et [riigisekretäril] oli lihtsalt kiire ja oma elu ka vaja elada.“
Küsimuses, kas uus kantsler peaks maaeluministeeriumile saama neutraalne või siis vastavalt EKRE ja Keskerakonna nägu, läksid stuudiokülaliste vaated lahku.
Karilaid oli kindel, et mingit ametikoha politiseerimist protseduurid ei luba.
Ernits aga kahtlustas, et protseduuridega tehakse tulevasele kantslerile meelsuskontroll. „Tegelikult selle nimetamsikomitees toimuvad filtrid ja meelsuskontrollid, millest hakkame varsti pikemalt rääkima. Ma pole sugugi kindel, et need kandidaadid, kes ette pakutakse komisjonide poolt, on kõige pädevamad.“
Saate lõpus tuleb juttu EKRE võimalikest kandidaatidest maaeluministri kohale. Nende seas on mainitud ka Ernitsat ennast, kes väga ei eitanudki, et sobiks hästi sellele kohale. Ta avas natuke ka oma plaane.
„Ametid ühendame, asekantsler Kevvai kaotab koha. Ma ei välista kantsler Lemetti taaskasutamist, aga sellisel juhul peab ta mängima ausat mängu, mingisugust topelt mängu ma ei kannata. Väga paljud tallid tuleb sõnnikust puhtaks pühkida. Tööd on palju, suured rahad liiguvad. Õnneks on õiguskaitseorganid viimasel ajal hakanud huvi tundma selle valdkonna vastu ja hoian neile pöialt,“ ütles ta.
Küsimuse peale, kas tal on infot, et varsti hakkavad selles vallas tegutsevate inimeste käte ümber käerauad kinni plõksatama, lausus ta napilt: „Ma arvan küll“.
Täiendus: 27. november 2019.
