ERISAADE | Valitsus näeb, et aktsiisikärbe aitab ettevõtjaid. Opositsiooni sõnul saaks selle eest sadat tuhandet inimest 500 euroga kolm kuud toetada

 (221)

Täna avalikustab valitsus lisaeelarve, mis viiks ametlikult ellu lubatud majanduse toetamise meetmed. Delfi „Eriolukorra erisaates“ on video teel riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ja komisjoni liige Riina Sikkut (SDE). Kokk räägib, mida on eelarvest veel oodata. Samuti rõhutab rahanduskomisjoni esimees, et kuigi praeguses lisaeelarves on palju majanduse elavdamise meetmeid, siis kohe hakkab valitsus ka otsima kulude kärpimise kohti, sest majanduslanguse prognoos on ikkagi 6-st kuni 14 protsendini. Kokk leiab, et valitsuse kavandatav diislikütuse ja muude energiaaktsiiside langetus on väga vajalik ettevõtjatele. Sellele vaidleb vastu saate teises pooles Riina Sikkut, kes peab seda kahtlaseks. Ta ütleb, et sellega kaotatakse suur summa raha, mille eest saaks maksta paljudele inimestele mitu kuud kodanikupalka või suurendada ettevõtetele tegelikult vajaminevaid toetusi. Saatejuht on Raimo Poom

Aivar Kokk räägib saate alguses, millistest lisaeelarve meetmetest on veel vähem räägitud või mida veel täna oodata. „Ühelt poolt on meil Kredexi, töötukassa ja haigekassa meetmed, mis aitavad tööinimesi ja ettevõtteid. Aga oleme seekord lähenenud teistmoodi. Kui tavaliselt hakatakse kriisi ajal kohe kärpima ja me teame, et erasektor kärbib, aga kuskilt peab tulema ka majanduse elavdamist. Eelarves on vahendid, mis elavdavad.“

Seotud lood:

Ta toob neli näidet vähem mainitud ettepanekutest. „Näiteks, täna inimesed istuvad kodus ja teevad tööd, õpilased õpivad kodus. Aga 200 000 inimest ei saa head internetti ja eelarves on summad, et see nö viimase miili küsimus lahendad. Teine, mida me kevadel märkame on auklikud kohalikud teed, kruusateed, tolmuvabad teed. Suurendasime investeeringuid neisse. Kolmas on omavalitsustele investeeringute pool. Neljas oluline meede on Kredexi kaudu korterelamute renoveerimine. Sinna on 100 miljonit juurde pandud. Et ka ehitajatel oleks tööd, aga siin olulised ju ka kodukulud ja keskkonnateemad,“ sõnas Kokk.

„Lisaks on kultuuri- ja spordiinimeste toetamine. Ja oluline on ka see sõnum, et kui see kriis ei ole paari kuu pikkune, siis tuleb kõigil püksirihma koomale tõmmata. Ja kui arutatakse 2021 aasta eelarvet, siis on seal ka kokkuhoiukohti päris palju.“

Küsimuse peale, kas kas peamistest majanduse leevendamise meetmetest puudu ei või tulla, vastas Kokk, et pikaks ajaks neid meetmeid ei ole. „Neist jätkub kõige rohkem kaheks kuuks ja maikuu lõpuks on need meetmed läbi. Kindlasti tuleb rõhutada, et ettevõttel on kahed kulud. Ühed on palgakulud, teised on sisendikulud. Me oleme otsustanud vähendada ka aktsiise, aga seda lühiajaliselt ehk kaheks aastaks. Kui tõus hakkab varem, siis tuleme selle juurde varem tagasi, aga praegu prognoosime, et languse perioodi on umbes kaks aastat. Lisaks tuleb seaduste muutmise pakett ja seal oleme ette näinud, et näiteks suurendame töötukassa väljamaksete mahte, sest täna ei saaks nad kogu seda 250 miljonit välja maksta. Suurendame limiite, mille osas töötukassa nõukogu saab otsuseid teha.“

Koka mainitud diislikütuse ja teiste energiakandjate aktsiiside langetus on aga üpris poliitilise maiguga, seda lubasid EKRE ja Keskerakond eelmistel valimistel, kui hinnad olid väga kõrged. Nüüd on hinnad madalamad langenud nafta hinna tõttu, miks seda ikka niiväga vaja on?

„Ma soovitab transpordifirmadega ühendust võtta. Kohtusin ühe toidukauba firma esindajaga ja ta ütles, et leedu veofirmad teevad juba nii odavaid pakkumisi, et tal on mõttekas juba Leedu firma võtta kauba vedamaiseks. Vahest on mõnekümnes sendis maksudes see küsimus, täna peame hoidma oma ettevõtteid. Praegu laevad sõidavad Saksamaa ja Eesti vahet, autojuhid ei lähe aleva peale selle pärast, et Leedu piirlit saab kütust odavamalt ja aita kulusid kokku hoida,“ Seletas Kokk.
Saate teises pooles avab rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut opositsiooni vaate lisaeelarvele. Ta jagab plaanitavad meetmed kolme gruppi ja ütleb et riigikogus on kõik absoluutselt nõus, et esimesed kaks tuleb kiiresti ära otsustada. Keegi ei vaidle vastu."

„Praegu on kolme tüüpi kulud, millega tuleb tegeleda. Ühed on need kulud, mis on otseselt seotud epidemioloogiluise kriisi lahendamisega ja need tuleb vältimatult ära teha. Teine osa kulusid on need, mis tulevad piiravatest meetmetest. Ühelt poolt on inimesed, kes ei saa tööle minna või on piirangud sulgenud nende töökoha, inimesed kaotanud sissetuleku, ettevõtted käibe, kuidas nende likviidsus ja toimetulek tagada,“ rääkis Sikkut ja lisas, et kolmas grupp kulusid on need, mida teha, et kriisist välja tulla.

„Esimesed kaks peavad olema tingimata lisaeelarves sees ja nende osas pole mingit vaidlust. See pole maailmavaateline ega konflikte põhjustav. Mitte ühelgi erakonnal pole nende menetlemisega probleeme,“ kinnitas ta kõigi valmisolekut need kiiresti heaks kiita.

„Aga, mis puudutab, seda, et kuidas kriisist välja tulla, siis see on kõige nõrgem osa. Ma arvan, et seda pole mõtet riigikogust 10 päevaga läbi suruda, need otsused oleks halva kvaliteediga. See peaks järgmise paari kuu otsustada jääma, kui meil on selge, kuhu me liigume edasi,“ seletas ta.
Küsimuse peale, mis meetmete kvaliteedi pärast ta siis muretseb, jõudis Sikkut sama aktsiiside langetamise teemani.

„Kõik, mis puudutab Kredexit, töötukassat, haigekassat, siis muidugi, otsustame ära! Inimestel on vaja neid kasutama hakata kohe,“ rääkis Sikkut.

„Aga kui see puudutab neid samu diisli ja energiaaktsiise, II pensionisammast, siis ma arvan, et see on vale ja kajalik praegu neid otsuseid praegu teha. Eile Arkadi Popov ütles väga ilusasti, et plaanita tegutsemine on läbikukkumine. Meil aga praegu ei ole veel plaani ega teadmist, mida on vaja teha. Me kulutame selle raha ära ja siis kui seda tegelikult vaja läheb, siis on meie käed väga seotud,“ muretses ta.

„Võtame selle elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi langetamise. Otsustame praegu ära, et 140 miljonit läheb aktsiisilangetusteks. Võib juhtuda mingi ime, et järgmise kahe aasta jooksul on ettevõtete suurimaks probleemiks on sisendite hinnad. Aga pean seda vähetõenäoliseks. Aga selle 140 miljoni eest saaks kolme kuu jooksul 100 000 inimesele maksta 500 eurot kodanikupalka, mis tagaks nende toimetuleku. Sama raha eest saaks Kredexi meetmete mahtu suurendada. Kui vaatame, kas ettevõtja mure on laenumaksed ja kaduv käive või sisendhinnad? Sa võid diisliaktsiisid üldse ära kaotada, aga see ei too töötajaid tagasi, kui piirangud kehtivad ja ei tekita nõudlust, kui käibe tekitajad on kodus. See meede ei aita praegu kuidagi ja on kahtlane, kas ta teeb seda ka kahe aasta pärast,“ oli ta veendunud.

Saates räägitakse näiteks ka seda, kas ikkagi peaks avaliku sektori palkade kärpimisele mõtlema, kui erasektoris seda tehakse. Endisest sotsiaalministrist Sikkut vastab ka küsimusele, kuidas oleme seni koroonakriisi ohjes hoidmisega hakkama saanud.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!