ERISAADE | Uus nimeseadus lubaks elukaaslase nime võtta vaid läbi abielu. Eelnõu looja Enel Pungas: see on poliitiline valik

 (106)
Siseminister Mart Helme
Siseminister Mart HelmeFoto: Jaanus Lensment

Homme ei või elukaaslase nime võtta ja ülehomme jälle võid. Sellisena kirjeldab uue nimeseaduse looja Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja, poliitilist reaalsust. Praegu on valitsus konservatiivsem ja nüüd saab nimedega olema nii, nagu nemad tahavad.

Kui seni on läbi seaduseaugu nii-öelda vabaabielus olevad inimesed Eestis endale saanud võtta elukaaslase nime, siis valitsus on otsustanud, et nii enam edasi see asi ei lähe.

Eestis vahetab aastas nime umbes 1500-2000 inimest. Need pole abiellujad või lahutajad, vaid inimesed, kes tunnevad oma nimega ebamugavust, on jäänud pärast lahutust või abielu eelmise nimega ja siis muutnud oma meelt ning on ka paarsada sellist nimevahetust, kus inimene on otsustanud oma nime eestistada.

See kõik võib jätkuda, kuid uue nimeseadusega oleks seal paar aga. Esiteks terve nimekiri kurjategijaid, kellele karistuse kehtimise vältel oleks keeld võtta uut nime. Teine suur aga on see, millist nime võib võtma hakata. Näiteks välistaks uus seadus selle, et koos elavad inimesed saaksid heast peast emma-kumma nime võtta. Tuleks luua nullist ja täiesti uus nimi. Näiteks vabaabielus olevast minister Rene Kokast peaks saama Kokksepp või midagi taolist. Lihtsustatuna öeldes tuleks tal luua täiesti uus ja unikaalne nimi.

Seotud lood:

Ent miks ta ei võiks olla Kokk koos oma elukaaslasega?

"Lihtsalt on otsustatud, et Eestis, kui kaks inimest elavad koos ja kannavad ühist nime, siis me eeldame kõik, et nad on omavahel abielus. See on selline mõttemuster. Selle eelnõuga pole mõeldud seda mõttemustrit muuta, vaid ongi eeldus, et läbi abielu saad endale uue nime," selgitab Delfi Erisaates siseministeeriumi ametnik Enel Pungas.

Ta lisab: "Praegu on nii otsustatud. Võib otsustada ka nii, et võiks võtta seitse perekonnanime. Igasuguseid asju võib mõelda välja, mis võiks olla. Täna on aga seda teed mindud, et abielu on see, millega sa saad teise inimese nime. Võib-olla siin taga võib ka see olla, et need vabaabielud on vähempüsivad. Mul ei ole praegu statistikat, aga tundub, et vabaabiellusse minnakse ja tullakse kergemalt, kui pärisabielusse. Abielu väärtused nii-öelda... kui astud abiellu, siis võtad suuremad kohustused või oled teadlikum, kui vabaabiellu astudes. Aga see on ainult hüpotees."

Samas on see kõik Pungase sõnul poliitiline valik. Ta ütleb, et kui homme või ülehomme peaks tulema valitsus, mis arvab teisiti, saab seadust jälle muuta. "See ju ongi demokraatia põhimõte. Valitsus otsustab, kuidas asjad käivad," lisab ta.

Kui suured vaidlused olid siseministeeriumis uue nimeseaduse üle?

Miks on põhjendatud, et lapsele võib nimeks panna John või Mike, kuid elukaaslase nime ülevõtmine ohustab eesti kultuuri?

Milline populaarne laul ajas inimesed murdu oma nime muutma?

Sellest kõigest rohkem juba Delfi erisaates.