Eile öösel avaldas USA senati luurekomisjon ligemale 1000-leheküljelise raporti Venemaa mõjutustegevuse kohta 2016. aasta presidendivalimiste ajal.

Raport paljastas, kuidas nüüdseks Eesti valitsuse palgatud koostööpartner Louis Freeh käis 2016. aastal isiklikult Moskvas kohtumas Venemaa kõrgete prokuröridega. Viimased palusid tal võidelda Prevezoni rahapesusüüdistuse ning Venemaa oligarhidele seatud sanktsioonide lõpetamise nimel ning teha nendes küsimustes koostööd Venemaa huvisid esindava advokaadi Natalja Veselnitskajaga.

Kuula Delfi Erisaate taskuhäälingust, mis on raporti olulisemad järeldused Eestist vaadatuna:

1x
00:00

Laine rõhutas, et tegemist on erapooletu raportiga. Vastavat komisjoni vedasid president Donald Trumpi parteikaaslased Vabariiklaste Parteist koostöös Demokraatidega.

“Väita, et süüdistused, mis siin raportis kirjas on, oleks kuidagi poliitiliselt laetud. Selle argumendi võiks eos maha matta,” ütles Laine.

Raportist ilmnevat on juba kajastanud rahvusvaheline ajakirjandus.

Ei jää raportis kirjeldatu märkamata ka USA riigiametitele, kellele Freeh büroo peaks Eesti riigi huvisid vahendama hakkama.

“Ma ei kujuta ette, milline tõsiseltvõetavus on sellest raportist ilmneva valguses Louis Freeh’l misiganes USA valitsusasutustes Eesti huvisid esindades. Tema usaldusväärsuse tase neis asutustes on kindlasti väga madal,” selgitas Roonemaa.

“Senised Jüri Ratta ja Martin Helme argumendid enam ei päde,” selgitas ta. “Iga kaine mõtlemisega inimene, kes sellele infole peale vaatab, saab aru, et sisuline konflikt Eesti huvidega eksisteerib siin nii et vähe ei ole.”

Mõlemad ajakirjanikud rõhutasid, et uue info valguses on tegu terve komplekti konfliktidega, mis puudutavad rahapesijate, Kremli ning Venemaa oligarhide huvisid. Nii Laine kui Roonemaa leiavad, et ainuke mõistlik ja läbipaistev lahendus oleks Freeh bürooga leping lõpetada, kuid tõenäoliseks stsenaariumiks nad ka seda ei pea.

“Ma ei suuda leida enam vastuargumente, mida rahandusminister nüüd saaks kasutada,” ütles Laine. “Praegu tundub, et peamine argument on materjaliga mitte tutvumine ning vaikimine.”

“Ükski poliitik, nõunik, ministeerium ei ole omanud võimalust või tahet asja uuesti kurjakuulutavast infost lähtuvalt kommenteerida,” tõdes Roonemaa.