COVID-19 nakatunute arv ületab iga päev USA-s rekordeid ja majandus on allakäigu teel. Kõik küsitlused näitavad, et valimised võidab Biden. Ent millised trikid on Trumpil veel varrukas ja kas neist piisab? Seda arutavad Delfi erisaates Eesti Päevalehe välisuudiste ajakirjanik Kaarel Kressa ja Maalehe ajakirjanik Argo Ideon.

Kas tänavused USA presidendivalimised saavad olema kuidagi teistsugused, kui neli aastat tagasi, mil omavahel võistlesid Hillary Clinton ja Donald Trump?

Argo Ideon: Clinton võitis häältega. Tal oli Trumpist nii 3 miljonit häält rohkem. Ja oli veel kandidaate, rohelised jne, kes korjasid ka paar miljonit häält ära. Trump võitis, kuna ei loe hääled, vaid osariikide kaupa valijamehed. Kui praegu lugeda toetusnumbreid, siis Joe Biden on ees. Valimisteni on veel minna, kuigi isegi poolt aastat enam ei ole. Olukord on Ameerikas erakordne, dünaamiline koroona ja sellega kaasneva majanduskriis pärast. Ameerika siseprobleemid teevad seekord USA valimised.

Kaarel Kressa: Erinevalt eelmistest valimistest Trump ei kandideeri võimuloleva partei vastu, vaid toetub enda saavutustele. Programm on ikka make america great again – et kui saan võimule, ai siis teen. Aga küsimus on see, et miks ta neid asju seni siis pole teinud. Küsitlused on seekord palju kõvemini demokraatide kasuks. Kõige ilmekamat näidet pakub vabariiklastele sümpatiseeriv Fox News, kus pühapäevase seisuga toetas Bidenit 49% vastanutest Trumpi 41% vastu.

Samas on tihti kaalukeeleks konkreetsed Ühendriikide osariigid. Millised sel korral valimised otsustavad?

Kressa: Trumpil õnnestus eelmine kord võita Arizonas, Floridas ja Michiganis. Nendes kolmes osariigis on Trumpi populaarsus praegu tugevalt taga. Osariigid on ka koroonaviirusest räsitud. Kui ta neid ei võida, saab öelda, et Trump ei saa ka valimisi võita.

Ideon: Florida on hetkel Ameerikas koroonaviiruse tulipunkt. Praegu on muidugi hea rääkida, et seis on selline. Aga mis lõpuks saab, seda otsustab siiski Ameerika valija. Hetkel tundub, et Bidenil on oma kandepinna laiendamine paremini õnnestunud.

Kressa: Endine vabariiklaste riigisekretär Colin Powell on Bidenile oma toetuse andnud, sama partei eelmine presidendikandidaat John Kasich samuti. Mitt Romney tuleb ka meelde. Küsimus on ka, et kellest saab Bideni asepresident? Endine Obama julgeolekunõunik Susan Rice? Ilmselt saab olema mustanahaline naine. Kamala Harris. Atlanta linnapea Bottoms? Tammy Duckworth?

Ideon: Valik on huvitav ning peab väljendama seda, millist valijatesegmenti Biden oma asepresidendi kaudu kinnistada tahab. Biden ise on pigem parempoolne, mees, kes võiks apelleerida ka neile, kes enne Trumpi poolt on hääletanud. Ilmselt asepresident peaks siis apelleerima vasakpoolsetele, naistele, mustanahalistele.

Kressa: Hetkel on Bideni tugevus see, et ta on püsinud varjul ja lasknud kampaania ära teha Trumpil. Demokraatliku valijaskonna ühendamise teeb Trump väga edukalt ise ära.

Ideon: Trump paistab ühe jaburusega teise järel silma. Tema tuumikvalija samas pole sellest kuidagi üllatunud. Eesti poliitikas saaks seda Savisaare fenomeniga võrrelda. Heideti üht või teist või kolmandat ette, aga valijaskonda see ei kõiguta.

Miks on Trump teflonmees, kelle valijaid ükski skandaal ei kõiguta? Samas – kui ta esimest korda kandideeris, siis ei olnud tal veel niivõrd kinnistunud valijaskonda.

Kressa: Neli aastat tagasi oli ta veel uus poliitikm vastandus valitseva võimu vastu. Kaks aastat hiljem kaotasid vabariiklased juba kongressivalimised. Mis on muutunud? Majandus on languses. Koroonaviiruse epideemia on septembriks-oktoobris palju hullem, kui praegu. See puudutab just Trumpi vanemaealist valijaskonda Arizonas või Texases.

Ideon: Trumpi poliitika alus oli ju see, et viirus pole mingi teema – teeme teste, saame hakkama. Mingil ajal jätkas Pence viirusega tegelemist. Viimasel ajal on Trump jälle rohkem sõna võtma hakanud.

Kuigi pressikonverentsidel teda enam näha pole.

Kressa: ise loobus pressikonverentsidest, aga nüüd plaanib uuesti alustada, kuna teatud piirkondades on olukord viirusega jälle halvemaks läinud. Olen üllatunud, et Trump viirusele totaalset sõda ei kuulutanud, et näidata, kuidas ta oma pensioniealistest kodanikest hoolib.

Ideon: Minus tekitab küsimust, et kuidas on Ameerika asja nii kaugele on lasknud? Neil on ju äärmiselt arenenud tervishoid, kõikide võimaluste poolest on nad maailma tipus. Aga nakatunute hulk iga päevaga lõhub rekordeid. Surmade arv pole ka tagasihoidlik.

Kressa: Ei saa ka öelda, et näe – parempopulistid ongi saamatud. Poola, Ungari või meie paremkonservatiivid on väga adekvaatselt saanud koroonaviirusega hakkama, mitte pead liiva alla peitnud.

Millest kujuneb nende valimiste põhiküsimus?

Ideon: Majandus, mitte kultuurisõda.

Kressa: Kultuurisõda on inimeste asi, kes veedavad väga palju aega internetis.

Ideon: Selline vastandumine on koguaeg olnud. Redneck’id, valgenahalised sinikraed. Versus ida- ja läänerannikute ülikoolide eliit. Mustanahalised ja värvilised. USA on suur rahvaste katel, aga mitte nii hästi segunenud. Erinevad valijagrupid on täiesti olemas. Kardan, et valimiste ajaks pole ka majanduskriisist pooltki mitte näinud.

Kressa: Kultuurisõja lahingut oleks Trumpil mugav olnud jätkata, kui majandus poleks alla keeranud. Või kui vasakpoolne Bernie Sanders või mõni mustanahaline oleks vastas olnud. Bideni puhul ei tööta kultuurisõja asi hästi, kuna vanemaealised valijad mäletavad teda juba aastakümneid ja teavad, mis on ta vaated.

Ideon: Joe Biden on Eestis hästi tuntud inimene. 2013. augustis olid Ilvese presidendiksolemise ajal Balti riikide presidendid Valges Majas. Enne Obamaga kohtumist oli lõuna Bideniga, kus ta rääkis, et kasvas noorena keset Ida-Euroopast, ka Balti riikidest, pärit immigrante. Oli senaatorina ka selline, kelle poole Balti riikide esindajad said alati pöörduda.

Klassikaline küsimus: Trump või Biden? Kumb oleks Eestile parem?

Kressa: Biden on välispoliitiliselt lubanud taastada selle, mida Trump on õõnestanud. Liitub taas Pariisi kliimaleppe ja WHO-ga. NATO võib kindlamana tunda. Kuigi Saksamaad utsitab Biden tõenäoliselt edasi kaitsekulutusi tõstma. Selles valdkonnas on Trumpil reaalsed saavutused ette näidata.

Ideon: Valijaskonnale on kaitsekulutuste tõstmist lihtne presenteerida. Panin rusika lauale ja ütlesin, et meie enam ei maksa. Seda juttu pole rump muidugi mitte ainult NATO-s, vaid ka näiteks Lõuna-Koreas rääkinud. Aga ei kahtleks karvavõrdki Bideni pühendumuses NATO-le. Kui 2014. aastal oli Ukraina kriis, siis just Biden helistas Ida-Euroopa riigijuhte läbi ja kinnitas, et nad ei pea end selles olukorras üksi tundma. Biden tunneb siinset olukorda, teab, milline riik on Venemaa. Mingeid illusioone Putini suhtes, erinevalt Trumpist, tal ei ole.

Kressa: Meie isekast vaatenurgast oleks Biden olnud ka Obamast parem president. Ei näe põhjust kahelda, et Biden oleks ka Trumpist parem kandidaat Eestile.

Ideon: Kui üldse üritada kuidagi teistpidi mõelda – üks valitsuspartei muidugi on, kes on suurem Trumpi fänn. Aga ükskõik, kes Valges Majas president on, Eesti peaks temaga läbi saama.

Kressa: Heade suhete eest peaks kiitma ka president Kaljulaidi, kes on kohtunud ühe USA tähtsaima valitsusametnikuga – Ivanka Trumpiga.

Üldiselt on USA presidentide teine ametiaeg justkui julgusperiood. Tehakse suuremaid ja pikaajalisema mõjuga otsuseid, kui esimesel ametiajal. Kas Trumpi teisest ametiajast oleks oodata veel suuremaid muudatusi?

Kressa: Kui ta tagasi valitakse, on kõik kihlveod tühistatud. Loodame, et ei realiseeri halvimad kahtlused, et mis võiks siis saada näiteks Ühendriikide NATO-liikmelisusest. Aga väga üllatunud ei maksaks siis ka olla.

Ideon: Kuidas Trump üldse valitseb, sellest on nii palju raamatuid kirjutatud. Milline on Trumpi päevarežiim, mis talle on oluline, milline on tema keskendumisvõime.

Kressa: Või kuulata süvitsi tema kõnesid ja intervjuusid. Annab ka üsnagi huvitava pildi.

Ideon: septembris peaks ilmuma Bob Woodwardi, üks kahest kuulsast Watergate’i skandaali paljastajatest, uus raamat Trumpi administratsioonist. Seda on mõtet suure huviga oodata. Ühe Woodward on kirjutanud, aga selle valmimiseks Trump koostööd ei teinud. Uue raamatu valmimiseks on ka Trump mingeid intervjuusid andnud.

Kressa: Üllatusi võib juhtuda ka Trumpi asepresidendiga juhtuda. Mike Pence’i koht ei pruugi tingimata olla turvaline olla. Nagu pole kellegi koht turvaline. Peale Ivanka Trumpi ja tema abikaasa Jared Kushneri.

Ideon: Mäletan, kui Pence käis Tallinnas. Pidas Kadriorus ka väikese kõne ja kõige tähelepanuväärsem repliik oli tal aina, et mida president on jälle öelnud. Ta ei esita mingeid oma mõtteid, kõik on nagu Trumpi poolt ette antud. Aga võib-olla ka loogiline, USA asepresident täidabki presidendi ülesandeid.

Kressa: Kuigi kulisside taga on Pence kuberneride sõnul läbi lillede mõista andnud, et tema võtab koroonaviirust tõsiselt. Ikkagi valitsus läbi tema isiku tegeleb nende asjadega.

Kui Trump ikkagi võidab, siis mida peaksid demokraadid muutma? Kuidas nad saaksid siis trumpistunud vabariiklaste vastu?

Kressa: Ega ei pruugigi siis saada. Peale demograafilise muutuse. Biden on selline vanilje-tüüpi (tavaline, igav) kandidaat, suhteliselt parempoolne demokraat. Temast keskmisemat või tavalisemat kandidaati oleks raske ette kujutada. Ju demokraadid liiguksid tema kaotuse korras vast siis tugevalt vasakule.

Ideon: Bideni kohta öeldakse jah, et ta on mõõdukas kandidaat, tal pole väga radikaalseid positsioone. Praegu võiks aidata see, et ta pole Donald Trump. See ongi tema põhiline argument nendel valimistel.

Kui õnnestunud projekt Trump on vabariiklastele olnud?

Kressa: Paistab, et Trumpi liin jätkub parteis kauem, kui ükski Trumpi ametiaeg. Neid võimalikke mantlipärijaid on seal päris ohtralt. Sõltub, milline tulemus sügisel tuleb. Kui Trump kaotab, siis kas kaotatakse ka senat? See oleks poliitiline maavärin, sest jaanuaris tundus see kõik väga ebatõenäoline. Praegu ka ei tahaks hästi uskuda, et demokraatidel õnnestub senatis neli-viis kohta vabariiklastelt ära kiskuda ja ise mitte midagi kaotada. Kui see juhtub, võiks vabariiklased küsida endalt, et miks see juhtus.

Ideon: Trump on ühelt poolt kordumatu isiksus, kelle sarnast päris teist kindlasti ei ole. Küll aga mõned Trumpi olulised poliitikad – näiteks majanduspoliitika ja maksud – on sellised, mida mõni järgmine vabariiklane sooviks jätkata. Kui ei oleks saabunud seda va kurivaimu koroonakriisi, siis oleks võinud Trumpi ametiaega lugeda Ameerikas majanduslikult väga edukaks.