ERISAADE | Urmas Reinsalu soovib uusi reegleid Balti reisimullile. „Seda õhku lasta on kergem, kui taastada“

Läti otsustab täna, kas Eestist tulijad peavad karantiini minema. Välisminister Reinsalu üritab leida uued reeglid, millega Balti mull ikkagi töös hoida.

Delfi „Erisaate“ stuudios oli reede hommikul välisminister Urmas Reinsalu, kes tõdes, et Balti nn reisimulli edasikestmiseks oleks vaja Eestil-Lätil-Leedul uued reeglid kokku leppida. Läti otsustab täna, kas Eestist tulijad lähevad karantiininõude alla, Reinsalu püüdis seda otsust edasi lükata uute reeglite kokkuleppimiseni, kuid Läti ei olnud valmis. Samas aga lõdvendas Läti äkitselt otselendude piirangut, mida Eesti on usinalt täitnud ja Reinsalu sõnul peaks nüüd ka Tallinnas vaatama, et me ei muutuks Riia abilennujaamaks. Välisminister kinnitab, et valitsus arutab ka turismisektori raskusi, kuid ütleb, et rasked reorganiseerimised selle valdkonna ettevõtetes on paratamatud. Saate teises pooles on juttu Eesti tegevusest Valgevene suunal. Saatejuht on Raimo Poom

Välisminister Urmas Reinsaluga algas jutt täna oodatavast Läti otsusest, millega võiks muutuda lõunanaabrite külastamine huvireisi mõttes eestlastele sisuliselt võimatuks.

„Seis on keeruline. Eesti on huvitatud Balti mulli säilimisest ja Läti ja Leedu välisministrid on ka sellest huvitatud. Tervishoiuametnikud püüavad üles ehitada uut süsteemi. Terve mõistusega mõeldes on ju omaette paradoks tekkimas, et kui Eestis või Lätis juhtub viiruse levik olema kõrgem, siis peaks madalama viiruse näitajaga Euroopa riigist tulles karantiinis. Siin on tekkinud paradoksid, mis tuleb üle vaadata,“ kirjeldas Reinsalu olukorda.

„Minu ettepanek oli, et me külmutaks olemasoleva olukorra kuni uued reeglid kokku lepime. Läti valitsus leidis kolmapäeval, et kohaldame ikkagi vanu reegleid ja kui jõutakse uute reegliteni, siis hakkavad need toimima. Aga enne uut kehtib vana reegel,“ seletas minister.

„Täna hommikul on tulnud Läti poolt signaal, et kui meil on viiruskordaja üle 16 tänase seisuga, - Läti terviseamet kella viie paiku avalikustab need numbrid - , siis hakkaks täna öösel kell 00.00 kehtima karantiini nõue Eesti inimestele. Oleme taotlenud, et karantiini nõuetest oleks vabastatud igasugune transiit lõuna-põhja suunal töötegijad ja piiriregiooni elanikud. Läti valitsus hakkab neid meie ettepanekuid arutama täna kell 15.00.“

Samal ajal, kui Läti hoiab 16-sest näitajast hammastega kinni teatasid nad, et nad muutsid ära selle 25-se näitaja, millega ollakse nii seal kui siin reguleeritud lendamist ja otselende. Nüüd on Lätis lennuliinide opereerimise piiriks hoopis kahekordne Euroopa keskmine nakkuskordaja. Kas Eesti ei peaks ka omalt poolt olukorda üle vaatama?

Reinsalu jutust selgus, et ka lendamise osas on hakanud Balti hea ühistöö natuke laperdama.

„See oli veidi paradoksaalne, et mina ütlesin Läti välisministrile, et kavatseme teha oma leevendusi ja kutsusin üles ka Lätis seda kaaluma, sest vastasel korral ähvardab meid totaalne sulgumine. Läti oli varem oli kõige konservatiivsem, Läti peaminister isegi heitis ette, et Balti kolleegid pole reegleid täpselt täitnud ja see oli osundus liiga liberaalsele lendamispoliitikale. Vähem oli see suunatud Eesti suunal, aga Leedu olu oluliselt sellest taganenud,“ kirjeldas ta varsemat asjade seisu.

Nüüd aga muutis Läti kiirelt suunda. „Läti võttis selle mudeli kolmapäeva õhtul, et ei luba otselende neisse riikidesse, kus viiruse nakkekordaja on üle kahe korra kõrgem Euroopa Liidu viiruse levikust. Maakeeli tähendab see praegu näitajat üle 90-ne. See on ka põhjus ka meil omakorda analüüsida meil, sest muutuksime praegu paljudel juhtudel abilennujaamaks Riiale. See pole midagi dramaatilist, kuid mõistlik oleks vaadata seda meie otselendude osas..“ märkis ta.

Minister rõhutas, et vaja on uut hoogu anda Balti reisimulli säilitamisele. „Lähemad nädalad võiksime me panna siiski põhilise auru ja tähelepanu selleel, et püüda Balti riikide vahel taastada see mull, kui meil õnnestub kokku leppida nii lendude osas, karantiini, testimise ja muu osas ühine süsteem. See oleks suurem väärtus, sest segased ajad on ees ja mulli õhku lasta on palju lihtsam, kui püüda hiljem taastada.“

Turismisektori kokkutõmbamine on paratamatu

Eile arutas valitsus ka põgusalt turismisektoris toimuvat, kust sel nädalal on tulnud karme uudiseid koondamiste näol. Reinsalu küll kinnitas, et valitsuse arutelud lähevad edasi, kuid andis mõista, et laiemate toetusskeemide osas ollakse ministrite seas skeptilised.

„See on keeruline teema. Et mitte petta majandust ja inimeste lootusi, siis sellist järsku abipaketti nagu kevadel oli, pole enam teha realistlik. See polsterdas esimest kõige valusamat kukkumist ja sellega saime hakkama,“ märkis Reinsalu.

„Kui me nüüd võtame suured arvud, siis näitab statistika, et ainuüksi teises kvartalis oli välisturismi kukkumisest põhjustatud kaotus 400 miljonit eurot. Seda tulu puudujääki ei ole võimalik reaalselt kompenseerida, et tagada sektori jätkusuutlik toimimine. Valusad restruktureerimise sammud seisavad paratamatult ees. Eile arutati, kas sektori lõikes teha turismile palgatoetuse skeem, kuid meelsus oli selles osas pigem skeptiline valituses. Aga arutelud seisavad veel ees ja ma ei hakkaks neid siin praegu rohkem avama,“ lausus minister.