Valitsuses on Mart Helme sõnade pärast olnud üks kriis teise järel. Ent edaspidi on valitsuses Tallinna Ülikooli poliitikateadlase Tõnis Saartsi sõnul tõenäoliselt Helme repliikidest kerkinud skandaalid läbi. Hinnates EKRE teisi ministreid ning ka erakonna juhti Martin Helmet, siis nende sõnadest otseselt ühtegi skandaali Saarts ei mäleta.
Ent kui kaua mitmetest kriisidest läbi käinud valitsus vastu peab, selle tõehetk on Saartsi hinnangul poole aasta pärast, kui valitakse kohalike omavalitsusi, presidenti ja tehakse referendum. Just presidendivalimisi on alati saatnud intriigid, alt ärahüppamised ja murtud kokkulepped.
„Kui järgmise aasta lõpuks on see koalitsioon veel olemas, siis ma arvan, et nad võivad ennast õnnitleda,” sõnas Saarts ning tuletas meelde, et Eestis pole tervet valimistsüklit seni veel ükski valitsus vastu pidanud.
Ühised väärtused aga pole kindlasti need, mis hoiaksid koalitsiooni koos. Liimiks on Reformierakond. Ei Keskerakond ega Isamaa usalda oravaparteid, kuna läbi aastakümnete on neid korduvalt petetud. „Pole välistatud, et kui näiteks Reformi- ja Keskerakond teevad koalitsiooni, aga kui Reformierakonnale midagi enne valimisi ei sobi, siis nad kergitavad kaabut ja jätavad Keskerakonna külma kätte,” kirjeldas Saarts.
Kui nädala algusesse jäänud kriis midagi õpetas, siis Jüri Ratase punaseid jooni. Saartsi sõnul on just Eesti välis- ja julgeolekupoliitika alustalad need, kus kompromisse ei tehta. Nii oli eelmine aasta Soome peaministri solvamisega ja nüüd USA-ga. Ent Martin Helme, kes jagas raadiosaates ka oma isa seisukohti, jäi ametisse poliitilise reaalsuse pärast. Kui Keskerakond oleks tahtnud õli tulle valada ja veel ka noorema Helme lahkumist nõudnud, oleks Ratas pidanud otsustama sama nõudmisega ka koalitsioonile lõpu teha.
Mart Helme väljaöeldu ja tagasiastumine jõudis ka Venemaa propaganda rakkesse. Saarts tõdes, et ei saa öelda, et EKRE just Kremli jutupunkte tahtlikult jälgiks, pigem nad elavad ja jälgivadki ultrakonservatiivseid kanaleid ja on muust ühiskonnast täiesti ära lõigatud. See on aga Saartsi sõnul demokraatiale suur ohumärk, kui ühiskonnas ja parteide vahel ei tekigi mingit dialoogi. Samas on paljud olulised seisukohad ja väärtused, mida Helmed ja ka teised paremradikaalsed populistlikud parteid üle Euroopa esindavad, mitte just väga kaugel Venemaa kanalite kajastuse ja juurutatavate väärtustega. „Kattuvust on väga palju,” kommenteeris Saarts.
Saarts arvas, et EKRE juhid meelitavad vene valijat, kes seisavad niinimetatud Vene ürituse eest, mida defineerib Kreml. „Usun, et see on väga tark strateegia, sest nad on taibanud, et Eesti valijaskonnas suuri rühmi enda poole meelitada ja ületada see 25-30 protsendi piir, kus nende koalitsioonist väljajätmine muutub väga keeruliseks. Et see piir saavutada, siis ainult Eesti valijatest ei piisa. Selle jaoks on vaja ka vene valijat tuua ligi. Selle nimel nad töötavad ja see on väga tark ja õige strateegia, kui vaadata taktikaliselt,” kirjeldas Saarts.
Saarts selgitas: „Konservatiivsem vene tuumikvalija on ilmselt oma väärtustelt täna EKRE-le lähemal kui ta on Keskerakonnale. Eriti vaadates seda, mida Keskerakond räägib valitsuses. Kui oli Savisaare aeg, siis seda dissonantsi ei tekkinud, sest vene valija sai jälgida juttu, mida nägi ka vene telekanalites.”
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
