Saate sissejuhatuseks räägib terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp lahti peamised koroonaviiruse levikuga seostuvad trendid.
„Eelmiste nädalate jooksul nägime, et meie haigestumus oli stabiilne, väga väikeses tõusutrendis. Aga sel nädalal on haigestumus järsult kasvanud võrreldes eelmiste nädalatega, kasv on olnud 22%,“ nentis Sepp.
Ta selgitas, et vanuselises jaotuses on haigestumus kasvanud pea kõikides vanuserühmades, välja arvatud 80-aastaste ja vanemate seas. „Nakatumine on kasvanud nii kooliealise kui tööealise elanikkonna seas, haigus levib meie kõigi hulgas. Kui vaatame nakatumispaiku, siis nakatutakse seal, kus kõige rohkem viibitakse. Need on töö, kodu ja kool. Kui vaadata nakatumist eagrupiti, siis lapsed nakatuvad arusaadavalt kõige enam koolis või lasteaias, millele järgneb kodus nakatumise osakaal.“
Päris paljudel juhtumitel ei tule välja, kus haigus külge saadi. „Tööealise elanikkonna ehk 20-69 vanuste seas umbes kolmandik ei tea, kust nad nakkuse said. Võib spekuleerida, kas nad tõesti ei tea või ka ei taheta rääkida, et mõnele lähikontaktsele karantiinikohustust mitte tekitada. Neile järgneb samuti umbes kolmandik, kes nakatus kodus ja neile järgneb umbes viiendik, kes nakatusid töökohal.“
„Kui vaatame üle 70-aastaseid, siis näeme, et nakatumine toimub peamiselt hoolekandes või siis haiglas. Nende puhul on ka 1/3, kes ei tea, kust nakkuse said ja siis järgnevad kodus, pereringis nakatumised.“
Erinevate nakatumist piiravate meetmete hulgas pakutakse söögikohtade ja meelelahutuse piiramist. Kas see on eelnevat arvestades relevantne? Kuidas saaks töökohtadel nakatumist piirata?
„Kui räägime haigetega, siis küsime, kust nad enda arvates nakkuse said. Arusaadavalt, kui inimene käib kaubanduskeskuses, seejärel kohvikus ja teatris või kinos, siis on tal väga raske öelda, kust täpselt ta nakkuse sai. Need on kohad, kus toimub nakatumine endale teadmatult. Samamoodi ühistsõidukis nakatumine, sest võime olla seal nakkusohtlike inimestega koos, kuid ei ole sellest teadlikud,“ selgitas terviseameti asjatundja.
„Kui võtta nüüd ette töökohad ehk üks peamisi nakkamise paiku, siis meie soovitus on rakendada kodutöö varianti, et kontoris oleks võimaikult vähe inimesi. Ja kus kodukontorit pole võimaik rakendada, tuleks läbi mõelda kogunemise kohad töökohtadel. Näiteks saab tihti nakkus alguse ühistest puhkenurkadest, kuhu tullakse kokku, süüakse koos. Seega tuleks lõunapause ajastada nii, et kogu kollektiiv sinna ühel ajal kokku ei tuleks,“ märkis Sepp.
Eelnevale kogemusele tuginedes arvas Sepp samuti, et distantsõpe koolides võiks anda tulemusi. „Jõuluvaheaeg näitas, et kui koolid olid kinni, siis väljendus see ka kohe nakatumisnumbrites. Kui koolid on distantsõppel, väheneb õpetajate ja laste hulgas ühte kohta kogunemise tõenäosus ja seega ka nakkuse leviku tõenäosus. See annab oma mõju. Küll aga ei taha ma praegu öelda, et koolide sulgemine on täna ainuõige meede, siin tuleb kaaluda kahjude ja kasude summat.“
„Terviseametis on meie vaade olnud, et kuidas see meie tervishoiusüsteemi mõjutab. Näeme, et see on küll koormatud, aga hetkel mitte ülekoormatud. Ja kui meil on nüüd ka paljud tervisehoiusüsteemi töötajad vaktsineeritud, siis tuleks üle vaadata, kas ja missuguseid piiranguid on mõistlik rakendada ja kui suures hulgas on vajadus,“ rõhutas ta.
Iseloomustades praegust koroonaviirusega seotud koormust haiglatele, tõi Sepp välja, et teatud puhver on veel alles.
„Teisipäeval oli hospitaliseeritute hulk COVID-viiruse tõttu ligi 500 inimest. Meie praeguse valmisoleku taseme juures on nö ülemine piir ligi 700 haigestunut. 500 pole vähe, kuid mingi puhvertsoon veel on,“ märkis ta.
Ka intensiivravi osas on olemas varu. „Eilse seisuga oli meil intensiivravis 35 inimest ja kohtu praeguse võimekuse juures on 63. Seega on täituvus seal umbes 50%.“
Ta tõi välja, et Lõuna-Eestis on olukorda raskendanud haiglasisesed puhangud, kus on nakatunud teiste probleemide tõttu haiglas olnud inimesed. „Praegu näeme, et haiglad on ülekoormatud pigem Lõuna-Eestis, Põlvas ja Võrus, kus on haiglasisesed puhangud, kus on läinud näiteks plaanilist ravi saama inimene, kes on olnud nakkav, ise haigestunud ja nakatanud teisi ehk seal ei ole kõik hospidaliseeritud koroona tõttu.““
„Ka plaanilise ravi piiramine ei ole võrreldes kevadega väga suur, kuigi see sõltub haiglast ja ei ole igal pool ühtlane. Seega varu veel natuke on, enne kui peaks ütlema, et süsteem on täiesti ülekuumenenud,“ leidis Sepp.
